5./129. Kibe jääretk
Autor: Colin Mills
Tõlkija: Marja Liidja
Kirjastus: Ersen 2026
280lk./1395lk./31518lk.
1845. aasta mais purjetas Sir John Franklin, sõjalaevade Erebus ja
Terror komandör, Inglismaalt mööda Thamesi ookeanivetele, et otsida
laevatatavat mereteed piki Ameerika põhjarannikut, niinimetatud
Loodeväila. Tema ja ta 128 laevameest ei pöördunud iialgi tagasi. Neli aastat hiljem minnakse neid otsima. Neli erinevat otsingumeeskonda suunduvad nelja erinevasse suunda, et leida kas mehed või vähemalt mingid järjed neist. Ühes meeskonnas on mereväeleitnant Frederick Robinson ja laevaarsti abi Edward Adams. Neil on üks eesmärk, kuid erinevad püüdlused. Vaga ja idealistlik Adams püüab päästa oma poisipõlve kangelast. Robinson ihkab edutamist mereväes.Neid ootab võitlus mitte ainult loodusjõudude, vaid ka teineteisega, kui üksildus, nälg ja hulluks ajav äralõigatus maailmast osutuvad veel jäisemaks kui kõige hullemad Arktika pakased. See on tõsielusündmustel põhinev ilukirjanduslik teos, mis uurib kahe mehe tungivat vajadust eneseteostuseks ja seda, kui kaugele võib meeleheitel inimolend ellujäämiseks minna.
Algus läks üsna vaevaliselt ja igavalt käima, aga mida edasi, seda põnevamaks ja kaasakiskuvamaks see raamat muutus. Samas ka järjest õudsemaks ja õudsemaks. Külm, nälg, ründavad jääkaru, tervise ülesütlemine, konfliktid, elu välitingimustes pidevalt külma ja märja käes, raske kelk varustusega, mida ei saanud aga maha jätta, sest kõik, mida oli vaja vähegi ellujäämiseks oli sellel kelgul. Loo põhi ja peategelased on küll reaalselt elanud ja tegutsenud, kui lugu ise, meeste katsumused, suhtlus jne, see kõik on kirjaniku fantaasia, sest puuduvad täpsed päevikud, kuidas ja mis seal toimus. Raamat on sünge ja mitte nõrganärvilistele, aga väga realistlik. Võib öelda, et ka põnev, samas enamus ajast oli vaid rutiinne edasiliikumine ja oma elu alleshoidmine. Maadeavastajad olid ikka vägagi kanged mehed omal ajal.