Linnuaju - kas totu või taibu?

22./208. Geniaalsed linnud
Sari: Looduse lood  
Autor: Jennifer Ackerman
Tõlkija: Helen Urbanik
Kirjastus: Tänapäev 2018
384lk./5114lk./36191lk.

Argo kirjastuse väljakutse 2024 kolm jalga august: loomariik #7 (populaarteadus)

Pikka aega on üldiselt arvatud, et linnud on lollid. Viimase kahekümne aasta jooksul on aga tulnud hulganisti näiteid linnuliikidest, kes on vaimselt võimelised primaatide sarnasteks saavutusteks. On lind, kes suudab emaste ligimeelitamiseks luua marjadest, klaasitükkidest ja õitest värviküllaseid kujundeid. On liik, kes lahendab klassikalise mõistatuse sama kiiresti kui viieaastane laps, ja liik, kes on lukkude lahtimuukimise ekspert. Kuidas aga mõõta lindude intelligentsust, nende taiplikust? Kas inimene oskab alati õigesti asjadest aru saada, sest teadupoolest linnud ei oska inimesele arusaadavalt asju lahti seletada. On küll linde, kes oskavad inimkeelt jäljendada ja muid hääli ka. Kuidas oskavad ikka linnud orienteeruda ja lennata tuhandete kilomeetrite taha kus nad pole võib olla veel kordagi käinud? Leida kodutee kusagilt täiesti võõrast paigast, kuhu inimene on ta viinud? Milline on linnu aju ja kuidas see erineb erinevatel linnuliikidel. Kas suurem aju on alati vajalik ning näitab suuremat taibukust? Kuidas on arenenud lindude värvitaju ja miks läik-lehtlalind armastab sinist ja vihkab punast? Kuidas emaslinnud otsivad omale just seda õiget kaasat ja mida vaesed isaslinnud kõik peavad ära tegema, et löögile pääseksid? Kes lindudest on parimad kohastujad inimeste poolt muudetava elukeskkonnaga ja mis saab neist, kes ei suuda nii hästi areneda? Tegelikult jäi selles raamatus palju küsimusi õhku, mida teadlased ei ole veel välja selgitada suutnud.

Selles sarjas ilmunud raamatud mulle meeldivad ja nüüdseks olen vist enamuse ka jõudnud läbi lugeda. Lindude raamat oli pikalt ootel, sest olen selle kohta kriitilist tagasisidet lugenud. Kuid kui pole ornitoloogiaga otseselt sinasõber ja enamus lindudest on lihtsalt mingi lind, siis mulle sobis lugeda. Huvitas pigem just see, kuidas üldse teadlased midagi teada on saanud, kuidas nad linde uurivad. Samas ei olnud see raamat nii lihtne ja kiire lugemine kui eelnevalt loetud loomalood. Kohati tundus nagu liiga pikalt ühe ja sama teema juurde kinni jäämine, nagu autor oleks endale üritanud teemat põhjalikult kirjutamise käigus selgeks teha.Aga looduse ja loomade huvilisele on see kindel sari, mida soovitada.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar