See on taas nüüd üks raamat, mida ma teadlikult ei valinud, vaid mis ühel hetkel jäi silma ja lehvitas niikaua riiulil, kui ma ta kätte võtsin ja siis ta kleepus mu käe külge. Ühesõnaga, raamat mis ise püüdis mu tähelepanu ja ma isegi ei oska öelda miks ja kuidas. Aga seda on mõned korrad varem ka esinenud ja kuna kogemuseks on alati olnud positiivne üllatus, siis ma ei kahelnud ka seekord seda raamatut valides. Ja ma ei eksinud, see oli tõesti mõnus lugemine. Kui uurisin kirjanikku, siis see vist oli algselt filmistsenaarium, igatahes sellest loost on film ja raamat on ise ka väga filmilik, kiire ja palju dialoogi.
Ja ühel ilusal päeva nad siis matustel kohtuvad. Poiss, kes püüab oma enesetappude lavastamisega püüda ema tähelepanu, aga nagu ta oma psühhiaatrile kurdab, siis viimasel ajal see enam üldse ei õnnestu. Naine, kes võtab elult, mida sel vähegi veel anda on, elab ise oma elu põnevaks. Nad saavad kokku, nende saatused ja elumõtted põrkuvad. See on elu ja surma raamat minu jaoks, elu ja surma olelusvõitlus, milles väga olulisel kohal on inimene ise. Samas on see hoolimise, armastusevajaduse tähtsuse raamat. Põlvkondade vahelise erinevuse ka ehk, kuidas põrkuvad kokku läbi ajalooraskuste tulnud inimese elulõpuosa elutahe ja noore pessimistlik, eneseleidmatuse ja endassesulgumise surmaigatsus. Kuidas üks ehitab sillad, samal kui teine ehitab müüri. Vägagi sügava sisuga raamat. Täiega soovitan lugeda. Nalja on ka omajagu. Selline mitmekihiline raamat, kus erinevatel kihtidel on samaaegselt erinevad tunded, naerust pisarateni. Päevalill ja karikakrad ei ole vaid raamatukaane kujunduselemendid, need on loos olulised.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar