Eelmise aasta teatris käimised sain lõpuks kirja, Saab lugeda siit: Esimene poolaasta ja teine poolaasta. Nüüd siis üritaks kiiremini sisestada. Ei, ikka mitte ükshaaval, vaid kuu kaupa. Lihtsalt see sõltuvus on süvenenud ja muutunud juba haiglaslikuks sõltuvuseks. Äkki peaks nagu hasartmängusõltlastel on võimalus panna omale kasiinosse sisenemise keelu, panema omale keelu teatritesse sisenemisel. Või pigem blokkima ära kõik uudiskirjad sooduspakkumiste ja muude pakkumistega ning panema keelu peale igasugustesse teatripiletite müügikohtadesse nagu Piletimaailm, Sviby, Piletilevi (sinna küll sisenen vaid läbi teatrite kodulehtede, sest keeldun teenustasu maksmast). Aga olgu, kui aasta algas vaikselt, siis veebruarist läks trall lahti. Kõik pildid on pärit teatrite kodulehtedelt.
- 08.jaan Meie klass Ugala
- autor: Tadeusz Słobodzianek
- Lavastaja: Tanel Jonas
- Osades: Terje Pennie, Alden Kirss, Jaana Kena, Tarvo Vridolin, Jass Kalev Mäe, Peeter Jürgens, Margus Tabor, Rait Õunapuu, Klaudia Tiitsmaa ja Aarne Soro
- Teise maailmasõja künnisel õpivad ühes Poola väikelinnas koos poolakad ja juudid. Nad on klassikaaslased ja sõbrad. Okupatsioon ja sõda lõikavad läbi nende lapsepõlve sõprussidemed ja toovad endaga kaasa kirjeldamatu julmuse ja vägivalla. Sõda lõpeb, aga ellujäänud peavad edasi elama ning iseendale ja üksteisele otsa vaatama. Kättemaks ja arvete klaarimine kestab aastakümneid kuni lõpuks jõutakse hetke, mil tuleb teha rahu nii elavate kui surnutega ja elada siin ja praegu. See lugu räägib inimestest, kelle saatuseks oli sündida eelmise sajandi 20ndate aastate alguses ja saada täiskasvanuks siis, kui teine maailmasõda terve Euroopa tükkideks rebis. See on lugu tervest generatsioonist noortest, kelle lootused ja unistused hajusid koos plahvatuste suitsuga ning kelle jaoks omadest said võõrad ning võõrastest omad. See lugu räägib valikutest, mis tuleb langetada siis, kui võimalusi ei ole, ning usust ja armastusest oma ligimese vastu. Poola ühe kuulsaima näitekirjaniku Tadeusz Słobodzianeki näidend „Meie klass“ põhineb ajaloolistel sündmustel.
- Väga hea etendus, sünge ja vapustav, aga silmiavav ja emotsionaalne. Poola ajaloo seda ajajärku ei teadnud üldse, et sellised genotsiidid ja olukorrad erinevate rahvuste vahel seal toimusid. Teadmine, et nende ajaloos on ka olnud paljuski sarnast Eesti ajaloole, võõrvõimude anastamist ja tänu sellele ässitatud rahvused üksteisele kallale. Põlvkondade vaheline etendus, sest mängivad erinevad põlvkonnad näitlejaid ja hästi mängivad. Väga ühtne meeskond, keegi ei hiilga teistest üle ega jää teistele alla. Tõenäoliselt jõuab üheks selle aasta topi etenduseks. Hinne: 10
- 19.jaan Superstaar Ugala
- autor: Andres Noormets
- Lavastaja ja kunstnik - Andres Noormets
- Osades: Aarne Soro, Adeele Jaago, Marika Palm, Martin Mill, Oskar Punga ja Tanel Ingi
- “Superstaar” jutustab loo inspiratsioonikriisis vaevlevast muusikust Ollest, kelle elu on aastaid tagasi päästnud salapärane mees nimega Sügis. Kui Sügis ootamatult uuesti välja ilmub, vallandab ta sündmusteahela, mis pöörab Olle maailma pea peale. Olle on lubanud teha oma elupäästja heaks kõik, kuid ei oska arvata, et teda külastav Sügis on loodusjõud, kes ei kavatsegi enam lahkuda ja paneb kogu tema kannatuse karmilt proovile. Hoogsa ja absurdi täis heitluse käigus põimuvad tänutunne ja vajadus kaitsta oma isiklikku ruumi, armastuse otsimine ja selle leidmine, tuues esile, mis on elus oluline.
-
- Ühes ja samas kuus kaks erinevat Ugala etendust ja nii eripalgelised ja erineva kvaliteediga. Kui üks pretendeerib aasta parimate topi, siis teine aasta halvimate topi. Või noh, ju ma polnud lihtsalt see õige sihtrühm, sest ümberringi inimesed naersid. Ja mitte ainult noored inimesed. Minu jaoks oli labane tükk, suur osa käis nõka-nõka naljade ümber või oli lihtsalt selline madalalaubaline. Eks seda madalalaubalisust püüti seal ka naeruvääristada. Ja olgu, mingi puänt oli ka ikka lõpus ju olemas. Kui poleks mänginud Aarne Soro, kes tegi superrolli ja kes on minu jaoks tõusnud kindlalt Ugala lemmiknäitlejaks viimaste aastatega, siis oleks saanud veel kehvema hinde. Aga siit tuleb veel näitlejale lisaks boonuspunkt. Hinne: 3 (seega kokku 4).
- 01.veebr ooper Väike kaval rebane Estonia
- Leoš Janáčeki ooper
Leoš Janáčeki libreto, mis põhineb Rudolf Těsnohlídeki sarjal „Rebane Teravkõrv“.
Maailmaesietendus 6. novembril 1924 Brno Rahvusteatris - Esietendus Rahvusooperis Estonia 30. jaanuaril 2026 (seega etendus number 2 vaadatud)
- Lavastaja: Priit Võigemast
Muusikajuht ja dirigent: Arvo Volmer
Dirigent: Kaspar Mänd - Osades:
Rebane Kavalpea: Elena Brazhnyk
Metsavaht: Rauno Elp
Harašta, salakütt: Raiko Raalik
Koolmeister / Sääsk: Rafael Dicenta
Rebane Kuldkihar: Karis Trass
Metsavahiproua: Arete Kerge
Mäger / Preester: Stanislav Sheljahhovski
Koer /Rähn: Annabel Soode
Kukk / Pasknäär Katri Juss
Kõrtsmik: Rein Saar
Öökull / Kõrtsmikuproua: Aule Urb
Kloksutaja Kana: Maris Liloson
Väike Kavalpea: Anette KaldaMetsavahi lapsed: Liam Hussar, Joonas Mikk, Tobias Tark, Peeter Veltmann
Konn, ritsikas, rohutirts: Kristofer Cross, Erik Kurahashi, Uku Sander Leisalu, Rannar Mälk, Hindrik Voltri, Bert Sebastian Maripuu
Rebasekutsikad: Rahvusooper Estonia poistekoor
Kanad, metsloomad: Estonia ooperikoori sopranid, aldid
Tantsijad: Germo Toonikus, Sofia Kirs, Polina Albert, Arina Kotova, Allar Valge, Arina Šarapova, Mehis Saaber, Richard Beljohin - Inimesed sünnivad, kasvavad üles, leiavad kaaslase ja surevad – täpselt nagu rebased. Janáček näitab meile elu ja looduse tsükli kulgemist ning nende inimeste moraali olemust, kes ei suuda tsükliga leppida – ja ühe inimese jaoks leppimiseni viivat teed. See on vaieldamatult tema kõige päikeselisem lavateos, mis maalib humoorika, antropomorfse pildi inimese moodi käituvatest loomadest ja kätkeb palju koomilisi hetki. Dramaatiline laad, millega helilooja eksperimenteerib – tantsu ja laulu ainulaadne kombineerimine, loomade ja inimeste maailma kummaline segu, lühikeste stseenide filmilik järjestus, oli oma ajast ees ja publiku ning kriitikute südame võitmine võttis aega. Ooper on täis mängulisust, huumorit, metsikust, armastust, kurbust, tarkust – täisverelist elu!
minu etenduse osatäitjad
- Ooper, mis pealkirja ja kostüümide tõttu võiks tunduda, et mõeldud lastele, kuid tegelikult on ikka täiesti täiskasvanute etendus. Seda on ka hoiatatud, kuid sellegi poolest kubises meie etendusel saal lastest, kes seda vaatama oli toodud. Ja kes siis vajasid muudkui vanemlikku selgitust, sest seal kasutati ikka sõnavara ja mõisteid, mis polnud mõeldud lastele. Või siis nihelesid ja haigutasid oma lõualuud paigast, nagu minu kõrval istunud umbes 10-aastane kutt. Lugu oli muinasjutuline, aga tegelikult allegooriline. Muusika oli ilus. Loo parimad tegelased olid kanad! Hinne: 7 (kanadele boonuspunkt!)
- 07.veebr Näitemäng Theatrum
- Autor: Jon Fosse
Lavastaja: Lembit Peterson - Osades: Anneli Tuulik, Helvin Kaljula, Marius Peterson, Maria Teresa Kalmet, Jonathan Peterson, Tarmo Song, Maria Peterson
- „Näitemäng” on Norra nüüdisklassiku ja Nobeli kirjandusauhinna 2023. aasta laureaadi Jon Fosse uus näidend, mis ühendab ootamatu huumori ja sügava eksistentsiaalse tasandi. Fosse loob siin maailma, kus elu, ootamine ja teater sulanduvad ühte – müstilisse ja samas äratuntavalt inimlikku kogemusse.„Näitemäng” on näidend ootamisest. Aga mitte lihtsalt ootamisest, vaid sellest, mida inimene teeb, kui ta ei tea, millal ja kuidas midagi juhtub — teab ainult, et see juhtub kindlasti. Kahel paaril, vanemal ja nooremal, on piletid, nad ootavad praami. Aga enne kui nad saavad minna, ilmuvad näitlejad, kes pakuvad neile etendust. Ja selgub, et keegi ei saa lahkuda enne, kui nad on näinud seda, mida tuleb näha. Ja selles näitemängus osalenud.
-
- Kodulehel lubati näidendi pikkuseks tund ja veerand. Tegelikult ei kestnud see isegi tundi, või no, koos näitlejate kummardamisega ehk vedas tunni välja. Parim, mis seda etendust minu jaoks iseloomustas, oli, et kui näitlejad lahkusid lavalt ja publik jäi vaikides arusaamatult pimedasse saali, siis järsku hakkas üks mees südamest naera, ju jõudis talle kohale, et nüüd oligi kõik, vaatajaid ikka tõmmati selle etenduse kestuse ja olemusega haneks. Ma ei ütle midagi halba näitlejate mängimise kohta, näitleja teeb ikka oma tööd ja nii hästi kui ta vähegi suudab ja õnnestub. Etendus ise oli kräpp ja teatri poolt haltuura, et inimestelt raha kätte saada, sest pilet maksis ikka täishinna. Sama raha eest mängiti ka nelja ja poole tunnist Shakespearet. Aga noh, kusagilt on ju vaja lihtsamalt ka raha saada. Seega üldse ei soovita! Hinne: 1
- 09.veebr ooper Boheem Vanemuine
- Giacomo Puccini ooper
- Libretistid Luigi Illica, Giuseppe Giacosa
Muusikajuht ja dirigent Risto Joost
Dirigendid Aleksandr Bražnik, Endel Nõgene, Kasper Joel Nõgene
Lavastaja John Ramster UK - Osades Mirjam Mesak Baieri Riigiooper, Gabriele Mangione Itaalia või Raimonds Bramanis Läti Rahvusooper, Kadri Raalik Rahvusooper Estonia, Jānis Apeinis Läti Rahvusooper või Taavi Tampuu, Raiko Raalik Rahvusooper Estonia , Märt Jakobson või Kristjan Häggblom, Simo Breede või Atlan Karp, Taavi Tampuu või Atlan Karp, Rasmus Kull, Janari Jorro või Artur Nagel, Artur Nagel või Egon Laanesoo, Rasmus Haav või Stefan Simanis, Vanemuise ooperikoor ja sümfooniaorkester, Tartu Karlova Kooli lastekoor
- Giacomo Puccini tunnustatuim igavikuline ooper armastusest ja kaotusest ning ühiskonna äärealadel raskustes vaevlevatest kunstnikest, kel ootavad ees elu karmimad õppetunnid. Jõuluõhtul Pariisis koputab noor naine ühe noormehe uksele ja nende elu muutub igaveseks. See on ooper oma kõige rõõmuküllasemal ja traagilisemal kujul, jutustamas üht kõige inimlikumat lugu. Puccini ooper „Boheem“ esietendus 1896. aastal Torino Regio teatris. Giuseppe Giacosa ja Luigi Illica libreto põhineb Henri Murgeri romaanil „Stseene boheemlaselust“. Briti ooperilavastaja John Ramsteri värskes ja energilises käsitluses tuuakse ooperi tegevustik sõjajärgsesse, revolutsioonihõnguliste 1960ndate Pariisi.
-
- Traagiline armastuslugu. Mõnikord ei sobi kohe kuidagi, kui mingid vanad ooperid ja balletid tuuakse kaasajale tunduvalt lähemale, mingisse ajastusse eelmisel sajandil. Samas teinekord sobivad hästi ja annavad mingi olulise nüansi juurde. See lugu sobis väga hästi kuuekümnendate Pariisi. Külmetavad näljased kunstnikud olid omal kohal. Ja armastus on ikka armastus, olenemata mis sajandil. Ja kaotus ning valu samuti. Hinne: 8 (Mirjam Mesakule lisaks boonuspunkt, ta on ikka täiesti võrratu!)
- 15.veebr Kangelased Südalinna
- Tom Stoppardi versioon Gérald Sibleyrase näidendist „Le Vent Des Peupliers“ ("Tuul paplites")
- lavastaja ja muusikaline kujundus - Rolandas Atkociunas (Leedu)
- Osatäitjad: Henri - Dmitri Kosjakov, Philippe - Rain Simmul (Tallinna Linnateater), Gustave - Girts Kruminš (Külalisnäitleja/Läti)
- Näidendi kangelased, „tühistatud” sõjaveteranid, mitte ainult ei seisa naiivselt, liigutavalt ja naljakalt oludele vastu, vaid jätavad need tähelepanuta. Olles oma parimad aastad ja tervise lahinguväljadele maha jätnud, eelistavad nad nüüd oma elu elada ja suhteid klaarida. Südalinna Teatrit ja lavastuse loojaid paelus selle näidendi puhul võimalus rääkida olulistest asjadest ilma paatoseta. Kuna ümberringi on nii palju sõdu, tundub kangelaste „Esimene maailmasõda” peaaegu mütoloogilise sündmusena. Leedu lavastaja Rolandas Atkociunas kutsus rollidesse kolm säravat näitlejat – lätlase Girts Kruminši, Linnateatri legendi Rain Simmuli ja Dmitri Kosjakovi – ja andis loole uue, aktuaalsema tähenduse. Lavastuses säilis siiski kõik näitekirjanike poolt ette nähtu – kergus, peen lüürika, õrn iroonia ja uskumatu huumor. Elujanu, mida demonstreerivad ekstsentrilised unistajad ja võluvad veteranide kodu asukad (kes pole sugugi veel vanad inimesed!), tõotab mõjuda publikule ergastavalt – „Kangelased” on elujõulisemad kui paljud meie hulgast.
- Sünkroontõlkega teatri elamus on veidi kahetine. Ühelt poolt, ega muidu tekstist kõigest täpselt aru ei saaks, vene keel pole ikka nii tugev. Teiselt poolt, kuigi üritad ikka ühe kõrvaga jälgida näitlejate esitust laval, siis monotoonselt pealeloetav tekst kõrvaklappidest summutab osa emotsioone. Üllatas Rain Simmuli vene keele tase, täitsa vaba ja praktiliselt aktsendita rääkimine. Kõik kolm näitlejat olid klass omaette, sobisid laval kokku ja mängisid väga hästi. Ma pole kindel, kas täiesti vene tükki läheksin siiski vaatama, aga seda etendust tahtsin näha just selle erinevate rahvuste kokkumängimise tõttu ja üldse ei kahetse, täitsa soovitan vaadata, ka siis kui vene keeles oskus puudub. Tükk oli muidugi ka mõtlemapanev ning nalja sai omajagu. Hinne: 9
- 19.veebr Impropõnevik kriminull Improteater
- Osatäitjad: Kati Ong, Merilin Kirbits, Rauno Kaibiainen, Tarvo Krall
- Lavale jõuab täiesti kriminaalselt värske formaat, mille keskmeks on üks kuritegu, selle uurimine ja lahendus. Selles formaadis kohtuvad krimikirjanduse põnev süžee ja improteatri spontaansus. Etenduse fookus on selge – kogu lugu keerleb ümber kurikaela paljastamise. Improteatrile omaselt saab publik loo kulgu enda inspiratsiooniga vürtsitada. Millised jäljed viivad tõeni, ei tea isegi näitlejad, sest kõik on kohapeal improviseeritud. Kindel pole miski peale selle, et iga kord sünnib täiesti kordumatu ja üllatuslik krimilugu, mille üle tunneks uhkust nii Agatha Christie kui Arthur Conan Doyle. “Kriminulli“ loomisel on meie trupile appi tulnud rahvusvaheliselt tunnustatud improviseerija ja koolitaja Laura Doorneweerd-Perry (Holland), et anda loole vorm ja struktuur.
- Tahtsin ära proovida, mis teater see improteater siis on kui nägin sünnipäeva sooduspakkumist neilt. Peab ju ikka ise kogema, et teada, kas sobib või mitte. Arvan, et see ongi selline teater, mis kas on sinu veregrupile või hoopis mitte. Kiidan näitlejaid, nende improviseerimise oskust, kuid samas sain aru, et ma olen ikka selle klassikalise teatri austaja. Ma tahan ikka vaadata lugu selle algusest lõpuni loo kulgemise tempos. Muidugi selles etenduses nautisid näitlejad laval olemist minu arust vahel isegi enam kui publik saalis. Kuigi naerdi palju ja on ikka imeks pandav kuidas mõnes situatsioonis leiti lahendus, kui keegi laval olijatest üritas just teist plindrisse mängida, et naljakas oleks. Samas õnnestus neil muidugi ärevuses mõned nüansid laval ära unustada ja seega veidi pange panna. Ja iga etendus on erinev. Tegelikult mingil hetkel oleks võib olla täitsa põnev näha sama tükki teisel korral, kui algandmed, mis publikust tulevad, on kardinaalselt teised. Seekord tapeti korstnapühkija pagaritöökojas rahandusministrist naabrinaise poolt. Ka rollid pani publik paika, kes mängib keda kuid lõpuks mängisid kõik mitmeid rolle, mis loo käigus muudkui juurde tekkisid. Hinne: 5
- 22.veebr Stockmann Yard - Kaubamaja kurikaelad Vana Baskini Teater
- Loo autor ja lavastaja Antto Terras töötas 18 aastat Helsingi Stockmannis detektiivina, lahendades üle 10 000 vargusjuhtumi.
- Laval: Elina Reinold, Ott Sepp ja Jan Uuspõld.
- Legendaarses kaubamajas läheb elu iga päevaga pöörasemaks. Kaupa kaob müstilisel kombel ja pätibande tunneb end riiulite vahel nagu kodus. Kaubamaja turvaosakond ehk Stockmann Yard on võimetu, sest niidid viivad sinna, kuhu keegi vaadata ei julge. Ega ometi keegi töötajatest pättidega mestis ole? Kaosele lisab tuure juurde Soomest saabuv tige revident, kes on otsustanud korra majja lüüa. Algab kassi-hiire mäng, kus põrkuvad armastus ja ahnus, naiivsus ja kavalus. Kes jääb vahele? Kes keda armastab? Ja kes lahkub kaubamajast käed raudus? Soome bestselleril põhinev lavastus on ühtaegu nii kriminaalne kui ka naerutav. See on komöödia, mis pilkab inimlikke nõrkusi ja ühteaegu kiirkursus poevarguste maailma telgitagustest, mis paneb teid järgmisel korral kaubamajas ringi vaatama hoopis uue pilguga.
- Komöödia. Laval kolm kuulsat komöödianäitlejat. Erinevad situatsioonid. Erinevad naljad. Sattusin esietendusele. Kas oli asi selles, et tükk ei olnud veel hästi kokkumängitud või oli viga minus, aga no kuidagi ei olnud naljakas suures osas. Mõned kohad muidugi olid natuke naljakad ka. Selline vabaõhu etendus pigem, nagu nad omal ajal olid, mis tuuridel käisid, et lihtsalt ja kiirelt hulgalt publikult raha kätte saada. Või ma lihtsalt ootasin nendelt näitlejatelt enamat. Igatahes ei olnud selline tükk, kus naerda oleks saanud eriti. Hinne: 5
- 25.veebr Oi, Johnny Rakvere Teater
- Autor Ray Cooney "Run For Your Wife"
Lavastaja Peeter Raudsepp - Osades Margus Grosnõi või Rainer Elhi, Ülle Lichtfeldt, Anneli Rahkema, Eduard Salmistu, Madis Mäeorg, Märten Matsu, Tarmo Tagamets (külalisena)
- Lugu sellest, kuidas tavalisest taksojuhist saab seksiurka pidaja, vähemalt teda ümbritsevate inimeste arust. Kahes teineteisega äravahetamiseni sarnases korteris läheb väikeste hädavalede mõjul lahti tõeline naljaralli, kus üks jabur olukord ajab teist taga ja kus lõpuks ei saa enam keegi päris täpselt aru, kes kellega magab ja mida valetab. Eelkõige seksuaalsele tolerantsusele kutsuv Ray Cooney komöödia laseb ennast tühjaks naerda, aga ka mõista, et iga tõelise naudingu taga on siiras armastus ja sõprus, mis ei kannata ka siis, kui väliselt kõik suisa metsa läheb. Nii muutub selle loo kangelaseks armastus, mis sisaldab kõiki vikerkaarevärve.
- Kaks komöödiat järjest ja kui eriilmelised! Seda etendust on korduvalt Tallinnas mängitud ja ma olen kartnud, et tegemist on labase ja seksistlikku tükiga, pole varem käinud. Nüüd siis otsustasin riskida ja ma ei tea, kas oli tähtede seis selline, aga see oli tõesti naljakas ja kuigi seksinalju oli seal küllaldaselt, siis see ei olnud labane. Ja ka mitte lihtne laadakomöödia. Seal oli ikka palju peent huumorit ja naljakaid situatsioone, mis olid väga hästi välja mängitud. Näitlejatest olid ka mitmed ikka Rakvere tippnäitlejad. Kuna seda tükki on väga pikka aega mängitud, siis oli kõik ka juba paika timmitud, kusagilt ei mindud üle nähtamatu sündsuse piiri, kuigi mängiti pidevalt selle äärel. Hinne: 9 (võib olla mul oli lihtsalt sel hetkel sellist näidendit vaja)
- 26.veebr ballett Sisalik Estonia
- Lepo Sumera, Märt-Matis Lille ja Marina Kesleri ballett
Marina Kesleri libreto Andrei Petrovi teksti ja Aleksandr Volodini samanimelise näidendi ainetel
Maailmaesietendus 28. märtsil 2025 Rahvusooperis Estonia - Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler
Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd
Dirigent: Lauri Sirp - Osatäitjad: Sisaliku osatäitja, näitleja Tiina, režissöör Marko abikaasa: Anna Roberta
Režissöör Marko, näitleja Tiina abikaasa: Marcus Nilson
Röövli osatäitja, näitleja Margus: Joel Calstar-Fisher
Piisonite hõimu kauneim naine, näitleja Mari: Ami Morita
Operaator Kalev: Vitali Nikolajev
Näitejuht Helgi Allo: Triinu Leppik-Upkin
Sisalike pealik: Liam Strickland
Piisonite pealik: Nikos Gkentsef
Režissööri hääl: Marko MatvereRahvusooper Estonia mimansiartistid: Kristo-Martin Aav, Einar Hillep, Andres Kask, Tarvo Lilleorg, Keijo Lillo, Oliver Press, Hendrik Tiido
Rahvusooper Estonia orkester, Eesti Rahvusballett, Tallinna Muusika- ja Balletikooli õpilased - Balleti toob lavale Marina Kesler, kelle sõnul „on „Sisaliku“ maailm äärmiselt põnev: tegevus toimub kahes paralleelses maailmas – on filmivõtted, kus sõja taustal areneb armastuslugu ja kaadritagune maailm, kus armastus saab ootamatult reaalsuseks. Jutustan lavastajana inimliku armastusloo, mille peategelase jaoks need kaks reaalsust põimuvad nii täielikult, et neil pole enam võimalik vahet teha ja see viib traagilise lõpuni. Sumera muusika on ülivõimas ja annab tugevaid koreograafilisi impulsse. On hämmastav, kui kaasaegne ja aktuaalne on balleti libreto! Siin puudub klassikaliste ooperite ja ballettide stampsüžee, kus enamus sisust on etteaimatav. „Sisalik“ on päris inimeste lugu südamest südamesse.“
-
Minu etenduse osatäitjad 
- Eestlased oskavad ka teha head muusikat ja balletti! Kindlasti üks ballette, mis mulle meelde jääb ja väga meeldis. Just eriti see kaks tasandit - filmis olev ja filmi tegemise pool, kaks poolt, mis kokku andsid terviku. Ja see esimese vaatuse filmi osa, kuidas see oli tehniliselt lahendatud, omaette elamus sellest. Muusika oli ka väga huvitav. Ja tantsida osatakse. Muidugi eestlastele andis juurde see, kui filmimise ajal Matvere hääl midagi teatas, seda ei tõlgitud, seega muukeelsel jäi see ehk arusaamatuks. Igatahes see on selline ballett, mida ma vaataks isegi teise korra veel (mul ei ole kombeks kaks korda ühte ja sama vaadata! - boonuspunkt selle eest) Hinne: 10
Kokkuvõte: jaanuar 2 etendust, veebruar 8 etendust
ballett 1, ooper 2, draamanäidend 6
Ugala ja Estonia 2, Theatrum, Vanemuine, Südalinna, Improteater, Vana Baskini Teater, Rakvere Teater - 1
piletitele kulus 226.07 keskmine pilet 22.61 odavaim Improteater 17.02, kallim Vanemuine 29,60
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar