Kuidas rebane võitis sõja kolme vihase mehega

6./65. Vapustav härra Rebane
Autor: Roald Dahl 
Tõlkija: Andry Ervald
Kirjastus: Eesti Raamat 2007
87lk./ 1653lk./15837lk.

Kirjastus Eesti Raamat väljakutse 2026 aprill: positiivne kuu

Härra Rebane käib öösiti kolme kurja taluniku härra Koperdise, härra Uimerdise ja härra Uba tagant toitu näppamas. See on tema viis oma perekonda toita, sest rebane teeb seda, mida rebane tegema peab. Talunikud aga ei näe seda sugugi nii loomulikuna. Nende jaoks on ta varas, kahjur, keegi, kes tuleb nende töö ja vaeva kallale. Nii peavadki mehed kurja plaani, kuidas rebasele kätte maksta. Ju tuleb ta urust välja kaevata ja hukata, mis muud. Nende peas on see õiglane tasu, sest keegi ei taha ju, et tema kodulinnud öösiti salapäraselt kaovad. Aga ega ilmaasjata öelda, et rebased on kavalad loomad. Ja kui mängus on oma perekonna elu ja heaolu, siis hakkavad rebase peas idanema plaanid, mis on sama nutikad kui meeleheitlikud. Dahl oskab väga hästi näidata, kuidas loomad võivad olla inimestest targemad, eriti siis, kui inimesed on liiga vihased, liiga uhked või liiga rumalad, et näha suuremat pilti. Dahli raamatud on kõik hästi lõbusad ja mõnusad lugemised. Mõeldud küll lastele, aga vägagi loetavad täiskasvanutele. Neis on mõnusat absurdihuumorit, positiivsust ja sellist kerget üle-vindi tunnet, mis teeb lugemise nauditavaks. Samas muidugi oleneb, kelle poolt vaadata positiivsust. Rebasele lõppes see lugu igati positiivselt, aga nendele vaestele talunikele, kes ei raatsinud oma kodulinde rebasele annetada, mitte just nii väga. Pigem hoopis negatiivselt. Nad ei saanud lahti muidulinnusööjast rebasest ja pidid kannatama ka selle all, et konutasid päevi ja öid rebase uru ääres, lootuses teda tabada. Aga lugeja on juba esimestest ridadest rebase poolel. Enamus lugejaid ei mõtlegi, et tegelik kannataja võiks olla talunik, kelle kanalaid ja muid kodulinnulaid käib üks rebane igal ööl rüüstamas. Reaalses maailmas me tunneks tõenäoliselt kaasa hoopis talunikele, sest keegi ei rõõmusta selle üle, kui tema töö ja sissetulek öösiti ära süüakse. Aga kirjanduses sõltub kõik jutustaja vaatenurgast. Kui lugu jutustatakse rebase vaatepunktist, siis muutub ka lugeja vaatekoht. Kui põrkuvad kaks vastandlikku poolt, kus kompromiss pole võimalik, siis ei saa olla mõlema poolt. Ikka tuleb valida pool. Ja seekord valib lugeja rebase poole, kui ta just ise kanalat ei pea. Mulle Dahli lasteraamatud meeldivad. Need on paraja kiiksuga, positiivsed lood, mis lõppevad enamasti hästi, isegi kui algavad keeruliselt. Nad on täis soojust, huumorit ja seda väikest pöörasust, mis teeb lugemise mõnusaks nii lapsele kui täiskasvanule.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar