Kui tehisintellekt vallutas mailma

9./108. Deus ex machina
Autor: Johannes Kivipõld
Kirjastus: Eesti Raamat 2022
302lk./2294lk./ 26248lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 mai: Sci-fi eesti

Tehisintellekti teema on minu jaoks alati huvitav olnud, sest ega keegi meist tegelikult ei tea, kuhu see kõik lõpuks välja viib. Kas mingisuguse kooseksisteerimiseni inimese ja masina vahel või hoopis olukorrani, kus üks hakkab teist kontrollima ja manipuleerima. Ning ega saa lõpuni kindel olla selleski, kas midagi sellist juba praegu kusagil varjatult ei toimu.
Selle raamatu keskmes on politseianalüütik Erik ja vabakutseline ajakirjanik Stella. Erik on süsteemi jaoks ideaalne inimene. Kogu tema elu on andmebaasides olemas, ta käitub etteaimatavalt, väldib konflikte ning eelistab pigem mugavat äraolemist kui riskimist. Stella on täielik vastand. Tema on harjunud oma jälgi peitma, varjus püsima ja igasuguseid vandenõusid kahtlustama. Kui Erik saadetakse inimluure agendina imbuma tehisintellekti arendava organisatsiooni Järgmine Samm sekka ja Stella hakkab uurima kummalist mõrvajuhtumit, millesse paistavad olevat segatud kõrged ametnikud, hakkavad sündmused järjest suuremaks paisuma. Lõpuks lisandub veel kosmosest lähtuv oht ning maailma juhid otsustavad abi küsida kõige targemalt osapoolelt ehk tehisintellektilt.
Raamatu idee oli minu meelest väga huvitav, eriti arvestades seda, et see ilmus 2022. aasta alguses ehk enne seda, kui tehisintellekt tavainimeste jaoks päriselt plahvatas. ChatGPT tuli välja alles sama aasta novembri lõpus. Seega see lugu on kirjutatud enne suurt tehisintellekti plahvatust, kus tehisintellekt jõudis tavaliste inimesteni. Õnneks küll ilma nende Neuraloopita.
Kuigi teema ise kõnetas mind, siis looga tervikuna ma väga kaasa ei läinud. Ma ei suutnud kummagi peategelasega päriselt haakuda ning kogu see maailm jäi kuidagi kaugeks. Põnevust, mida selline süžee oleks justkui pidanud pakkuma, minu jaoks eriti ei tekkinud. Võib-olla ei uskunud ma lihtsalt sellesse stsenaariumisse piisavalt või jäid tegelased liiga külmaks, et loosse päriselt sisse minna.