Kuidas vahetada oma ebaõnn õnne vastu Korea moodi

5./104. Vihmavalingute turg
Autor: You Yeong-Gwang 
Tõlkija: Jüri Kolk
Kirjastus: Pegasus 2026
246lk./ 1395lk./25349lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2026 juuni: Fantaasia - maailm

Üks mahajäetud maja linna servas, võimalus kirjutada üles oma suurim ebaõnn ja lubadus, et sellest võib sündida midagi uut. Juba esimestest lehekülgedest tekib tunne, et ees ootab paik, kus tavapärased reeglid enam ei kehti. Õhustik on korraga muinasjutuline ja kergelt kõhe. Kui peategelane Serin saab ootamatu kutse Vihmavalingute turule, on selge, et tegu ei ole lihtsalt järjekordse seiklusega. Midagi suurt on algamas, kuid kas see on ka turvaline.
Vihmavalingute turg ise on üks müstiline paik. See ei mõju pelgalt tegevuspaigana, vaid lausa omaette maailmana, kus unistusi saab osta, vahetada ja proovida. Kõik on veidi nihkes, veidi teistsugune. Veidrad müüjad, ootamatud kohtumised ja pidev tunne, et järgmise nurga taga võib juhtuda ükskõik mida, loovad paiga, mis jääb kauaks meelde. Eriti meeldis mulle kass Issha. Ta ei ole lihtsalt teejuht ega kõrvaltegelane, vaid tõeline kaaslane, kelle kohalolu lisab loole soojust, samas säilitades salapära, mis saadab tervet raamatut algusest lõpuni.
Serini teekond ei seisne ainult selles, et leida endale parem elu. Tegelikult ei tea ta alguses isegi päris täpselt, mida ta otsib. Võimalusi on palju ja mida rohkem neid avaneb, seda keerulisemaks muutub otsustamine. See on mõte, millega on ilmselt lihtne samastuda. Sageli ei tee elu raskeks mitte valikute puudumine, vaid nende rohkus. Aeg turul tiksub halastamatult ning nädal, mis tundub alguses pikk, hakkab ühel hetkel ootamatult kiiresti otsa saama.
Raamat mängib osavalt küsimusega, mis üldse on õnn. Kas õnne saab kellelegi lihtsalt üle anda nagu kingitust? Kas unistuste elu on päriselt nii täiuslik, nagu kaugelt vaadates tundub? Ja kui inimene saab täpselt selle, mida ta on soovinud, kas siis kaovad kõik kahtlused või tekivad uued? Samuti paneb lugu mõtlema sellele, kas oskame märgata seda head, mis meil juba olemas on. Need küsimused põimuvad loo sisse ning annavad muinasjutulisele seiklusele üllatavalt palju sisu. Iga valikuga kaasneb oma hind ja iga unistus ei pruugi osutuda selliseks, nagu esmapilgul paistab. Loomulikult leidub loos ka tegelane, kelle ahnus ja soov kõik endale saada toovad sündmustesse tumeda ähvardava poole. 
Raamatu keel on lihtne ja voolav. Lugu liigub ladusalt, kuid ei muutu pealiskaudseks. Selles on piisavalt fantaasiat, et äratada kujutlusvõime, ja piisavalt mõtteainet, et pakkuda enamat kui lihtsalt ilus muinasjutt. „Vihmavalingute turg” on raamat, mis räägib unistustest, valikutest ja rahulolust viisil, mis sobib nii nooremale kui ka täiskasvanud lugejale. Mõnikord on kõige suurem küsimus mitte see, millist elu me tahaksime elada, vaid kas oskame hinnata seda elu, mis meil juba olemas on. Ma ei tea, kas ma olen varem ka Korea kirjandust lugenud, kui, siis väga vähesel määral. See raamat üllatas positiivselt. Ma arvan, et kui teada rohkem selle maa mütoloogiast, siis saab siit veel mõndagi välja lugeda, mis nüüd minul jäi varju. Aga sobib lugeda täiesti ka ilma eelteadmisteta ja kuigi raamat on täiskasvanute osakonnas, siis mu arust sobiks see enam noortekirjanduse riiulisse või isegi lastel lugeda, sest peategelane on laps. Selline raamat, mida sobib lugeda igas eas ning ka neil, kes fantaasiakirjandust eriti ei armasta.