17./165. Abja ahjualune
Sari: Luuk ja Rawell 2
Autor: Lille Roomets
Kirjastus: Tänapäev 2026
215lk./ 4264lk./ 40288lk.
Uus krimilugu viib taas 1905. aasta Lõuna-Eestisse, kus urjadnikud Ado Luuk ja Max Rawell peavad lahendama mõrvajuhtumi. Seekord leitakse surnukeha Abja kõrtsist. Uurimist muudavad keerulisemaks nii inimeste saladused kui ka rahutu aeg, mil revolutsioonilised meeleolud järjest tugevnevad. Oma osa on loos ka jäljekoeral, kelle arusaam uurimistööst ei lähe alati inimeste plaanidega kokku. See on mõnus ajalooline krimilugu, kus kuriteo lahendamine on vaid üks osa tervikust. Sama oluline on ajastu kujutamine. Igapäevaelu, inimeste seisus, raha mõju ja ühiskonnas kasvav rahulolematus. Ajalooline taust ei hakka põnevuslugu siiski enda alla matma, vaid igati täiendab seda.
Luuk ja Rawell moodustavad hea uurijapaari. Nad on piisavalt erinevad, et nende omavaheline suhtlus lisaks loole värvi ja veidi huumorit. Ka kõrvaltegelased ei jää pelgalt nimedeks, sest peaaegu kõigil on midagi varjata või mõni põhjus tõde endale hoida. Kahtlusaluseid jagub ja lahenduseni jõudmine ei ole päris sirgjooneline. Lugu on ladusalt kirjutatud ja seda on lihtne lugeda. Põnevust jätkub, humoorikust jätkub, ajalugu jätkub. Kõige huvitavam ongi ajaloolise olustiku ja krimiloo ühendamine, sest see annab raamatutele oma näo ning eristab seda tänapäevasest krimkast.
Esimene osa sellest sarjast meeldis mulle veidi enam, kuid ka teine osa oli mõnus ja omapärane. Luugi ja Rawelli edasised tegemised pakuvad endiselt huvi ning jään järgmist osa ootama, sest selle raamatu lõpp jäi pooleli.
Luuk ja Rawell moodustavad hea uurijapaari. Nad on piisavalt erinevad, et nende omavaheline suhtlus lisaks loole värvi ja veidi huumorit. Ka kõrvaltegelased ei jää pelgalt nimedeks, sest peaaegu kõigil on midagi varjata või mõni põhjus tõde endale hoida. Kahtlusaluseid jagub ja lahenduseni jõudmine ei ole päris sirgjooneline. Lugu on ladusalt kirjutatud ja seda on lihtne lugeda. Põnevust jätkub, humoorikust jätkub, ajalugu jätkub. Kõige huvitavam ongi ajaloolise olustiku ja krimiloo ühendamine, sest see annab raamatutele oma näo ning eristab seda tänapäevasest krimkast.
Esimene osa sellest sarjast meeldis mulle veidi enam, kuid ka teine osa oli mõnus ja omapärane. Luugi ja Rawelli edasised tegemised pakuvad endiselt huvi ning jään järgmist osa ootama, sest selle raamatu lõpp jäi pooleli.