5./153. Glennkill. Lambakriminull
Autor: Leonie Swann
Tõlkija: Piret Pääsuke
Kirjastus: Atlex 2009
303lk./1506lk./37530lk.
Lugemise väljakutse 2026: 40. Loe raamatut, mis on ilmunud 2000-2010 vahel
Tavaliselt lahendavad tapmisi raamatus inimesed. Vähemalt täiskasvanute raamatutes. Lasteraamatutes figureerivad detektiivina ka teistsugused olendid. See on täiskasvanute raamat, aga siin tulevad appi lambad. Ühel hommikul leiavad lambad oma karjase George'i surnuna. Kuna nad on temaga koos elanud ja tunnevad teda hästi, saavad nad üsna kiiresti aru, et tegemist ei pruugi olla õnnetusega. Nii hakkavadki lambad omal moel uurima, mis nende karjasega juhtus ja kes võis ta tappa. Ja muidugi ei ole lambad just kõige tavalisemad detektiivid. Kogu lugu on jutustatud lammaste vaatenurgast. Nad vaatavad inimestele ja nende tegemistele hoopis teise pilguga ning see muudab päris tavalise mõrvamüsteeriumi üsna omanäoliseks. Lambad on kõik erineva iseloomuga ja neil on ka oma arvamused, hirmud ja kahtlused. Mõni neist on julgem, mõni targem, mõni lihtsalt tahab aru saada, mis toimub. Mõni on lihtsalt karjalammas.
Kuigi tegemist on krimilooga, ei ole see ainult mõrva lahendamine. Loo sees on palju mõtlemist inimeste, suhete, usalduse ja selle üle, kui palju me tegelikult teistest teame. Samuti on päris palju huumorit, sest lambad saavad maailma asjadest aru omal väga erilisel moel. Mõnes kohas ajas nende mõttekäik lihtsalt muigama. Raamat ei ole selline krimka, kus kogu aeg kihutatakse ühe vihje juurest teise juurde. Pigem kulgeb lugu rahulikumalt ja laseb tegelastel ning nende mõtetel rohkem esile tulla. Vahepeal peab ju neid tavalisi lambaasju ka ajama, nagu söömine ja magamine. Ja tegelikult on päris tore lugeda mõrvamüsteeriumi, kus pead korraks unustama, kuidas inimesed tavaliselt asju näevad ja vaatama maailma lammaste silmade läbi.
Mulle meeldis. Eriti just selle veidra idee pärast, et üks täiesti tõsine mõrvamüsteerium on antud lahendada lammastele. See kõlas esialgu naljakamalt, kui raamat tegelikult oli, sest loo taga on päris palju sügavamaid teemasid. Kui tahad lugeda midagi veidi teistsugust, aga samas ikkagi krimilugu, siis võib seda raamatut täitsa lugeda.
Kuigi tegemist on krimilooga, ei ole see ainult mõrva lahendamine. Loo sees on palju mõtlemist inimeste, suhete, usalduse ja selle üle, kui palju me tegelikult teistest teame. Samuti on päris palju huumorit, sest lambad saavad maailma asjadest aru omal väga erilisel moel. Mõnes kohas ajas nende mõttekäik lihtsalt muigama. Raamat ei ole selline krimka, kus kogu aeg kihutatakse ühe vihje juurest teise juurde. Pigem kulgeb lugu rahulikumalt ja laseb tegelastel ning nende mõtetel rohkem esile tulla. Vahepeal peab ju neid tavalisi lambaasju ka ajama, nagu söömine ja magamine. Ja tegelikult on päris tore lugeda mõrvamüsteeriumi, kus pead korraks unustama, kuidas inimesed tavaliselt asju näevad ja vaatama maailma lammaste silmade läbi.
Mulle meeldis. Eriti just selle veidra idee pärast, et üks täiesti tõsine mõrvamüsteerium on antud lahendada lammastele. See kõlas esialgu naljakamalt, kui raamat tegelikult oli, sest loo taga on päris palju sügavamaid teemasid. Kui tahad lugeda midagi veidi teistsugust, aga samas ikkagi krimilugu, siis võib seda raamatut täitsa lugeda.