22./146. Haapsalu linnapea uskumatud seiklused
Autor: Urmas Sukles
Kirjastus: Helios 2026
328lk./ 5431lk./ 35554lk.
Ma ei lugenud seda raamatut Suklese pärast. Ütlen ausalt, ta pole minu käest saanud mitte ühtegi häält, mitte ühelgi valimisel. Mul pole temaga onud ühtegi kokkupuudet kui arstiga kunagi (erinevalt Vilosiusest). Ega ka kui linnapeaga. Ta pole minu käest saanud mitte ühtegi krooni ega eurot oma ürituste ja kontsertidega. Aga kui tahta lugeda Haapsalust, siis paraku sellest mehest kuidagi ümber ega üle ei saa. Tahtsin näha, kui ausalt ta kirjutab ja võin öelda, et isegi üsna ausalt tunnistas nii mõndagi. Muidugi enam oli kirjas kuidas teised teda mingis asjas ebaseaduslikult või silma kinni pigistades tutvuste poolest aitasid, aga teadagi käsi peseb kätt, seega vaevalt need lood vaid tutvusele paseerusid ja vastutasuna kunagi midagi ei tehtud, aga sellest see raamat vaikib. Meeldis, et tunnistas isegi, et esimesel korral kaotas linnapea koha, sest muutus liiga ülbeks. Ja eks teine kord kaotas samuti, sest oli liiga kindel oma positsioonis, liiga ülbe uskumas, et kuidas rahvas ei vali teda. Aga ei valinud. Leidis, et mudamaffial on aeg taas lihtlinnainimeseks hakata. Mõned oma aja korruptsioonid olid ilusti kirjas, mis ikka neist enam varjata, sest seadused kinni ei võta, kõõlumine toimus hallil alal tollel ajal või siis liiga ammu, et enam midagi tehtaks. Linnarahvas ju teadis küll neid lugusid. Mõned asjad aga olid endiselt välja toodud kui linna heaks tehtu. Aga see tehtu oleks olemata jäänud, kui oma huvisid samal ajal poleks kõrval olnud. Samas, tõesti, võitis ka linn ja selle elanikud.
Raamatu lugemine tõi mällu küllalki palju olnut, mis aegade jooksul Haapsalus sai läbi elatud. Kodulinnaks ja parimaks linnaks Eestis jääb see linn ikka, isegi kui seal hetkel mitte elada.
 |
| Haapsalu linnavalitsus |