20./144. Kadunud hobuste müsteerium
Sari: Rambo tall 1
Autor: Venny Helén
Tõlkija: Maarja Jaanits
Kirjastus: Tammerraamat 2026
123lk./ 4784lk./ 34907lk.
Hobusteraamatud on tavaliselt üsna etteaimatavad. On mõni uus tüdruk, uus hobune, väike probleem ja lõpuks saab kõik korda. Eks tegelikult ka siin, kuigi pealkiri lubab müsteeriumi.
Loo peategelane Elina kolib koos vanematega maale ning hakkab käima Rambo tallis ratsutamas. Kõik tundub alguses ilus kuni järgmisel päeval hakkavad tallist hobused kummalistel asjaoludel kaduma. Muidugi ei suuda lapsed toimuvat niisama pealt vaadata ning otsustavad ise välja uurida, mis tegelikult toimub. Kuigi tegemist on eelkõige hobusteraamatuga, ei keerle kogu lugu ainult ratsutamise ümber. Muidugi saavad hobusesõbrad loost ilmselt veel rohkem rõõmu, sest tallielu ja hobuste eest hoolitsemist on samuti kirjeldatud. Vägagi olulisel kohal on sõprus, rivaalitsemine ja üldse omavahelised suhted.
Peategelased on uudishimulikud, vahel teevad läbimõtlemata otsuseid ja satuvad seetõttu ka ohtlikesse olukordadesse. Samas ma oleksin pannud nende vanuse siiski 3-5 aastat nooremaks kui raamat väitis. Siis oleks ehk loomulikum ja loogilisem see käitumine olnud. Kuna lugesin esmalt sarja teist osa, siis sealt jäigi mulje, et tegemist on siiski laste, mitte noorte neidudega. Raamatu ülesehitus, tekst ja pildid nii esmapilgul, kui lugedes tekitavad ka ikka lasteraamatu, mitte noorteraamatu tunde. Seega soovitaksin seda eelkõige kuni 12 aastastele tüdrukutele, hobusesõpradele. Minu lugemisse sattus see raamat eelkõige toreda tõlkija tõttu ja eks ma loe sarja edasi, kui ta veel neid tõlgib.
Loo peategelane Elina kolib koos vanematega maale ning hakkab käima Rambo tallis ratsutamas. Kõik tundub alguses ilus kuni järgmisel päeval hakkavad tallist hobused kummalistel asjaoludel kaduma. Muidugi ei suuda lapsed toimuvat niisama pealt vaadata ning otsustavad ise välja uurida, mis tegelikult toimub. Kuigi tegemist on eelkõige hobusteraamatuga, ei keerle kogu lugu ainult ratsutamise ümber. Muidugi saavad hobusesõbrad loost ilmselt veel rohkem rõõmu, sest tallielu ja hobuste eest hoolitsemist on samuti kirjeldatud. Vägagi olulisel kohal on sõprus, rivaalitsemine ja üldse omavahelised suhted.
Peategelased on uudishimulikud, vahel teevad läbimõtlemata otsuseid ja satuvad seetõttu ka ohtlikesse olukordadesse. Samas ma oleksin pannud nende vanuse siiski 3-5 aastat nooremaks kui raamat väitis. Siis oleks ehk loomulikum ja loogilisem see käitumine olnud. Kuna lugesin esmalt sarja teist osa, siis sealt jäigi mulje, et tegemist on siiski laste, mitte noorte neidudega. Raamatu ülesehitus, tekst ja pildid nii esmapilgul, kui lugedes tekitavad ka ikka lasteraamatu, mitte noorteraamatu tunde. Seega soovitaksin seda eelkõige kuni 12 aastastele tüdrukutele, hobusesõpradele. Minu lugemisse sattus see raamat eelkõige toreda tõlkija tõttu ja eks ma loe sarja edasi, kui ta veel neid tõlgib.