Üks poiss, Lennart, 12-aastane, raamatutark, ninatark, otse väljaütleja, oivik, kohati tähenärija (kui sa pole sada aastat pannkooke saanud, siis sa pead olema vähemalt 113 aastane). Kuid samal ajal sotsiaalsed oskused on keerulised, inimesed on tema jaoks keerulisemad kui peast kolmekohalisi arve korrutada. Lugedes tundub, et tal on kerged autistlikud jooned. Üks tüdruk, Eva, sama vana, terava ütlemisega, oskab sattuda konfliktidesse, ei karda enda eest välja astuda, ka füüsiliselt. Ta on jäänud klassikursust kordama ja saadetud elama tädi juurde. Lugedes tundub, et tal on kerged ATH jooned. Nüüd elavad nad Lennartiga ühes majas ja käivad ühes koolis ja satuvad kooliteel pidevalt kokku. Kuna mõlemad on üksiklased, siis tekib nende vahel sõprus. Nad on täiesti erinevad kuid samas sarnased ning täiendavad teineteist. Südamlik lugu kahest lapsest ja nende elust paari kuu vältel. Aga kes on siis pealkirjas olevad Bobby ja Matilda? Eks seda saab teada kui ise raamatut lugeda.