12./160. Kuradid ja pühakud
Autor: Jean-Baptiste Andrea
Tõlkija: Reti Maria Malva
Kirjastus: Päikese Kirjastus 2026
301lk./3442lk./39466lk.
Üks vana mees mängib raudteejaamades, lennujaamades ja igal pool mujal avalikel klaveritel Beethovenit. Ta on erakordselt andekas, kuid näib oma annet möödujate peale raiskavat. Inimesed peatuvad hetkeks, kuulavad ja lähevad edasi. Tema aga jääb, sest ootab kedagi. Kes see inimene on ja miks on ta valmis nii kaua ootama, selgub tasapisi tema minevikku vaadates.
Joseph oli kuueteistkümneaastane, kui kaotas oma vanemad ja saadeti Püreneedes asuvasse katoliiklikku orbudekoju. See on muust maailmast eraldatud paik, kus poisse kasvatatakse range korra, töö ja karistuste abil. Hoolimisest jääb seal puudu ning täiskasvanud, kes peaksid lapsi kaitsma, teevad neile hoopis haiget. Joseph leiab siiski mõned sõbrad. Ja siis kohtub ta ühe tüdrukuga. Kõige selle elu keskel hoiavad Josephi elus muusika ning unistus vabadusest.
Raamat räägib väga rasketest asjadest, kuid ei mõju ainult sünge ega rusuvana. Julmuse kõrval on siin sõprust, esimest armastust, musta huumorit ja lapselikku lootust. Poiste omavaheline side annab neile jõudu vastu pidada ning loob tunde, et isegi kõige halvemas olukorras võib leiduda keegi, kellele toetuda. Nad ei ole lihtsalt õnnetud ohvrid, vaid leidlikud ja isepäised noored, kes püüavad säilitada oma väärikust.
Eriti oluline on loos muusika. Josephi jaoks ei ole klaverimäng pelgalt anne või harrastus. See on tema pelgupaik, vastuhakk ja võimalus väljendada kõike seda, mida ta sõnadesse panna ei oska. Beethoven ühendab minevikku ja olevikku ning annab ka vana mehe ootamisele sügavama tähenduse. Avalikel klaveritel mängiv mees tundub alguses veidi salapärane, kuid loo edenedes muutub tema tegevus järjest arusaadavamaks ja valusamaks.
Pealkiri sobib raamatule väga hästi. Kuradid ja pühakud ei jagune siin lihtsalt halbadeks ning headeks inimesteks. Mõnikord võib pealtnäha korralik ja jumalakartlik inimene olla julm, samal ajal kui reegleid rikkuv poiss osutub ustavaks ja vapraks. Autor näitab, kui petlikud võivad olla amet, autoriteet ja väliselt õige käitumine. Pühadust leiab hoopis headusest, sõprusest ja valmisolekust teise inimese kõrval püsida.
Raamat meeldis mulle väga. See oli nüüd üks selline raamat, mida ühest küljest tahad hästi kiiresti lugeda, et lõppu jõuda, samal ajal aeglaselt lugeda, et see veel kestaks. Soovitan, ei ole kõige kergem lugemine, vägagi emotsioone tekitav.
Joseph oli kuueteistkümneaastane, kui kaotas oma vanemad ja saadeti Püreneedes asuvasse katoliiklikku orbudekoju. See on muust maailmast eraldatud paik, kus poisse kasvatatakse range korra, töö ja karistuste abil. Hoolimisest jääb seal puudu ning täiskasvanud, kes peaksid lapsi kaitsma, teevad neile hoopis haiget. Joseph leiab siiski mõned sõbrad. Ja siis kohtub ta ühe tüdrukuga. Kõige selle elu keskel hoiavad Josephi elus muusika ning unistus vabadusest.
Raamat räägib väga rasketest asjadest, kuid ei mõju ainult sünge ega rusuvana. Julmuse kõrval on siin sõprust, esimest armastust, musta huumorit ja lapselikku lootust. Poiste omavaheline side annab neile jõudu vastu pidada ning loob tunde, et isegi kõige halvemas olukorras võib leiduda keegi, kellele toetuda. Nad ei ole lihtsalt õnnetud ohvrid, vaid leidlikud ja isepäised noored, kes püüavad säilitada oma väärikust.
Eriti oluline on loos muusika. Josephi jaoks ei ole klaverimäng pelgalt anne või harrastus. See on tema pelgupaik, vastuhakk ja võimalus väljendada kõike seda, mida ta sõnadesse panna ei oska. Beethoven ühendab minevikku ja olevikku ning annab ka vana mehe ootamisele sügavama tähenduse. Avalikel klaveritel mängiv mees tundub alguses veidi salapärane, kuid loo edenedes muutub tema tegevus järjest arusaadavamaks ja valusamaks.
Pealkiri sobib raamatule väga hästi. Kuradid ja pühakud ei jagune siin lihtsalt halbadeks ning headeks inimesteks. Mõnikord võib pealtnäha korralik ja jumalakartlik inimene olla julm, samal ajal kui reegleid rikkuv poiss osutub ustavaks ja vapraks. Autor näitab, kui petlikud võivad olla amet, autoriteet ja väliselt õige käitumine. Pühadust leiab hoopis headusest, sõprusest ja valmisolekust teise inimese kõrval püsida.
Raamat meeldis mulle väga. See oli nüüd üks selline raamat, mida ühest küljest tahad hästi kiiresti lugeda, et lõppu jõuda, samal ajal aeglaselt lugeda, et see veel kestaks. Soovitan, ei ole kõige kergem lugemine, vägagi emotsioone tekitav.