10./198. Vägivalla saar
Sari: Helga & Bjarki #1
Autorid: Michael Hjorth & Bjarni Thorsson
Tõlkija: Li Laanemets
Kirjastus: Foorum Kirjastus (Krimiraamat)
383lk./2172lk./47850lk.
Kirjastus Eesti Raamat väljakutse oktoober: Krimikuu
Island on ühe sünge krimiloo tegevuspaigaks päris sobiv. Karm loodus, üksildased paigad ja ettearvamatu ilm loovad juba iseenesest parajalt kõheda õhustiku. Kui sinna lisada veel üks jõhker sarimõrvar, ongi korralik krimi olemas.
Reykjavíki lähedalt hobusetallist leitakse noore naise surnukeha. Juhtumit asub uurima alles hiljuti politseisse tööle tulnud Helga Þóra Jónsdóttir. Peagi selgub, et mõrvatud naise kümneaastane poeg on kadunud. Helga saab poisi otsimisel appi üsna erakliku liikluspolitseiniku Bjarki Guðmundssoni, kes kuulub ka päästemeeskonda. Kui leitakse järgmine tapetud naine, hakkab üha enam tunduma, et tegemist on sarimõrvariga. Uurimine muutub järjest keerulisemaks ja ohtlikumaks.
Tegemist on uue krimisarja esimese osaga, kus peategelasteks on Helga ja Bjarki. Üsna erineva iseloomu ja taustaga tegelased, kes aga täiendavad teineteist päris hästi. Helga on küll alles algaja uurija, kuid terase mõistusega ja üsna hakkaja. Bjarki on seevastu kogenum, kinnisema loomuga ning tunneb hästi Islandi loodust ja keerulistes oludes hakkamasaamist. Nende omavaheline koostöö ja tasapisi avanevad minevikulood annavad põhjust ka järgmisi osi oodata.
Raamat on küllaltki vägivaldne ja verine. Mõned kirjeldused on ikka päris võikad ning kurjategija tegutsemine üsna jõhker. Samas on lugu küllaltki põnev ja tegevust jagub. Islandi loodus annab loole kindlasti palju juurde. Sealne avarus ja üksildus mõjuvad kohati isegi kõhedamalt kui mõni verine kuriteopaik. Eriti siis, kui mõelda, kui keeruline võib olla sellistes paikades kedagi otsida või kurjategija eest põgeneda. Samas tekib küsimus, kas nii väikeses riigis ikka jätkub kõigile nendele krimikirjanikele nii palju mõrvareid?
Üldiselt oli päris korralik ja küllaltki põnev krimi. Võib-olla oleks saanud mõne vägivaldse stseeni ka vähemaga edasi anda, sest minu jaoks ei tee rohke veri raamatut tingimata põnevamaks. Aga lugemine läks ladusalt ja huvi püsis lõpuni. Kuna tegemist on sarja esimese osaga, siis ilmselt loen ka järgmisi.