Jäätis, neljapäevad ja koduloomade õigused
See juhtus trammipeatuses. Oli pühapäev, mul oli peavalu ja mõttes käis endiselt ringi eilse õhtu “kiiksuga” kohting, kus keegi pakkus, et räägiks hoopis kanade tunnetest. Seisin seal ja ootasin trammi, kui minu kõrvale astus umbes kümneaastane poiss ja teatas: “Ma olen tuleviku peaminister.”
“Kindlasti oled,” vastasin ma hajameelselt. “Ja mina olen Vana Toomas.”
Ta vaatas mind haletsevalt. “Sa ei mõista veel, aga varsti sa mõistad. Mul on plaan. Kõik saavad tasuta jäätist. Kool on ainult neljapäeviti. Ja igal koduloomal on isiklik esindaja Riigikogus.”
“Kas kassid saavad valida?” küsisin ma.
“See on eraldi seaduseelnõu,” ütles ta tähtsalt ja ulatas mulle visiitkaardi. Sellel oli ainult nimi: Lars, Rahva Teenija. Ja väike joonistus – mingi viltune riigikoguhoone, kust paistab vikerkaar ja banaan. Me rääkisime veel viisteist minutit. Ta rääkis maailmast, kus inimesed on vähem kurjad, rohkem naljakad ja poliitika sisaldab laulmist. Siis tuli tema tramm. Ta ütles ainult: “Pea meeles: neljapäeviti.”
Aastad möödusid. Ma ei unustanud teda, aga pidasin seda lihtsalt toredaks vahepalaks. Kuni ühel augustihommikul 2029 nägin uudist: Uus erakond "Neljapäeva Partei" võitis valimised. Ja selle eesotsas – Lars. Vanus 14. Eestis oli seadust muudetud: noorim juht läbi aegade. Tuleval nädalal toimub tema esimene kõne. Teema: “Miks meil on vaja kassidele rahastatud teraapiateenust”.
Ja mina istun esireas, peos tema visiitkaart. Ma hoian seda alles – mitte et see oleks mingi reliikvia. Lihtsalt... jäätis on nüüd tasuta. Ja neljapäeviti on vaikne.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar