17./76. Eesti põnevad legendid ja pärimused
Autor: Jaak Juske
Kirjastus: Pegasus 2025
120lk./4084lk./ 18268lk.
See raamat jõudis minu lugemislauale tänu uudishimule. Ei, mitte uudishimule selle raamatu vastu, vaid uudishimule kuidas töötavad miniraamatukogud, mis hiljuti pandi kolme kohta Tallinnas (Ülemiste, Rocca Al Mare ja Tondiraba). Töötas hästi. Ja kui ma niigi olen pidevalt hädas, et raamatud kleepuvad näppude külge igalt poolt kust neid tasuta kas alaliselt või ajutiselt omale koju saab viia, siis nüüd on veel ühed lõksud linnas, kust ei saa kuidagi niisama mööda minna.
Raamat on suunatud lastele. Lood on lühikesed ja lihtsad. Üks legend siin, teine seal ning juba oledki Eesti eri nurkades ära käinud. Mulle meeldis, et valik katab Eestit üsna ühtlaselt, nii et tähelepanu ei jää ainult Tallinnale ja Tartule, vaid sisse on toodud ka väiksemad kohad. Mõni lugu on muidugi selline, mida peaaegu igaüks on kunagi kuulnud. Teised on natuke vähem tuntud, kuid päris võõrast tunnet mul ei tekkinud, sest olen neid pärimusi aja jooksul üsna palju lugenud. Aga lastele on kindlasti väärt raamat ja uued teadmised. Legendid ei sünni päris tühja koha pealt. Neil on tavaliselt mingi algimpulss, olgu see mõni sündmus, maastikuvorm, kummaline hoone, seletamatu juhtum või lihtsalt vajadus maailma enda jaoks lahti rääkida. Aja jooksul lood muutuvad. Midagi unustatakse ära, midagi lisatakse juurde ning üleloomulikud seletused tekivad sageli just seal, kus päris põhjus on kaduma läinud või kus nähtut on mõistetud valesti. Sellest hoolimata aitavad need lood tajuda, kuidas inimesed eri aegadel mõtlesid ja mida nad oluliseks pidasid. Isegi siis, kui lugu on tänapäeva mõttes täiesti ebareaalne, ütleb ta midagi päris olulist selle koha või selle kogukonna kohta. Kui nüüd päris aus olla, siis minule jäi see raamat natuke lahjaks. Põhjus ei ole selles, et lood oleksid igavad või halvasti valitud. Pigem on asi selles, et ma ei kuulu sihtrühma. Kui sul on juba hulk pärimuslugusid peas olemas, siis ei tule siin väga palju üllatusi. Lapsele on see väga sobiv. Ta saab kiiresti kätte loo tuuma, saab tunnetuse, et Eesti on täis kummalisi ja põnevaid paiku, ning võib-olla tekib tal sealt edasi soov küsida juurde või mõnda kohta päriselt vaatama minna. Tegelikult olekski väga hea mõte kasutada seda raamatut reisijuhina ja lugeda perereisi ajal just neid lugusid just nendes kohtades. Kindlasti on siis muljed ja tunded hulga teravamad kui ainult raamatut kodus lugedes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar