Kas laps võiks kasvada üles raamatukogus? Mitte lihtsalt veeta seal päevi, vaid päriselt elada riiulite vahel, raamatukoguhoidjate hoole all. See on mõte, mille ümber autor oma loo on kirjutanud. Kangesti tahaks selle raamatu paigutada ulmekirjanduse valdkonda. Peategelane Essie ei tunne maailma nii, nagu enamik lapsi. Tema maailm koosneb raamatutest, lugudest ja neljast üsna omapärasest raamatukoguhoidjast, kes on talle ühtaegu õpetajad, sõbrad ja perekond. Alles hiljem peab ta hakkama avastama elu väljaspool raamatukogu ning mõistma, et päris inimesed ei käitu alati nii nagu raamatute tegelased. Tegelased on natuke veidrad, samas igaüks erinev, oma eripäradega. Eriti hästi õnnestub autoril edasi anda tunnet, et raamatukogu ei ole ainult koht, kus laenutatakse raamatuid, vaid paik, kus võib leida turvatunde, kuuluvuse ja vahel isegi uue alguse. Samas nõuab see lugu valmisolekut uskuda peaaegu võimatut. Mõte, et laps võiks aastaid märkamatult raamatukogus elada, ei tundu kuigi usutav. Ka mõned sündmused ja lahendused mõjuvad pigem muinasjutuna kui päris eluna. Mõni hetk on tunne, et autor ei tea tegelikult raamatukogust ega seal toimuvast eriti midagi. Aga eks riigiti ole ju raamatukogud ka erinevad ja seega ma ei oska võrrelda elu USA raamatukogudes, kui mul on ainult teadmised Eesti omade kohta. Oma identiteedi otsimine, maailma avastamine, inimeste usaldamine, tõel ja valel vahet tegemine, sõprus ja armastus, hoolimine ja endaga toimetulek, seda nii laste kui täiskasvanute osas. Lapstegelased olid usutavamad kui täiskasvanud. Ma ootasin sellelt raamatult enamat, kui seal oli. Samas ma ei tea, on see nüüd lasteraamat või on see pigem täiskavanutele, kus peategelaseks on laps. Lugeda võivad vist mõlemad ja eks nad loevad sealt ka täiesti erinevat asja välja, ma arvan. Kaks tegelast olid mulle kõige usutavamad ja need kumbki ei töötanud raamatukogus, aga viibisid seal sageli ja nad polnud lapsed. Lugeda võib, aga midagi erakordset ja säravat ma sellest raamatust küll ei leidnud.
