Ulmekirjanduse väljakutse 2025 jaanuar: Piret Piirisaar soovitab
Sõda ja maagia põimuvad siin loos ühte, moodustades keskkonna, kus väeüksus peab hakkama saama olukorras, mis on pidevas pinges ja ootamatusi täis. See ei ole klassikaline mustvalge lahing hea ja kurja vahel, vaid pigem inimeste katsumus, kus iga samm võib osutuda saatuslikuks. Üksuses on koos väga erinevad inimesed – ravitsejad, seersandid, ohvitserid, isegi kokk. Kõrval on veel võlukunst ja kummalised olevused, mis annavad loole fantaasiakihi, kuid samal ajal ei lase unustada, et keset seda on ikkagi inimesed oma murede, vigade ja lootustega.Just see inimlikkus teebki tegelased põnevaks. Nad ei ole kangelased, kes säravad laitmatult, ega ka täielikud kurjategijad, vaid inimesed, kes püüavad ellu jääda ja oma valikutega toime tulla. Küsimused kerkivad ise: kas lojaalsus on alati voorus või võib sellest saada hoopis koorem, mis murrab? Kui palju tohib loota teiste peale ja kui kaugel kulgeb piir „tema“, „meie“ ja „mina“ vahel? Ma päris hästi ei haakunud selle raamatuga. Eriti lõpp jättis tunde, nagu oleks see lihtsalt lisatud, et raamatule kiirelt punkt panna. See ei sidunud lahtisi otsi, vaid tekitas pigem uusi küsimusi, mis jäidki õhku rippuma. Kuigi lugemine ise pakkus mitmes kohas põnevust jäi kogumulje natuke ebaühtlaseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar