Neljas raamat eesti keeles sellelt kirjanikult. Üks neist, kelle raamatuid pean kohe lugeda saama nii kui ilmuvad. Viies lugu Eddie Flynni sarjast, eesti keeles ilmunutest kolmas. Kuigi raamat oli põnev, siis minu jaoks jäi eelmistele alla. Võib olla muidugi oli viga ka selles, et eelmised olid juba niivõrd heal põneval tasemel, et nüüd ei piisanud enam samal tasemel olnuga või siis ma suutsin tänu eelmistele raamatutele selle raamatu läbi hammustada ja õigesti ära ennustada kumb õdedest tegelikult oli mõrvar. Aga vererõhu suutis ikka vahepeal üles ajada veidi, et palju neid laipu siis enne lõppu veel sinna kokku tuleb. Cavanagh ei kõlba kindlasti lugemiseks neile, kes ei kannata veriseid krimisid. Ta ikka räägib sarimõrvaritest oma raamatutes, talle vaid ühest laibast ei piisa. Raamatus on veidi ka üritatud mõista sarimõrvarite tausta, et kuidas neist saavad sellised, nagu nad on. Seekord siis luubi all pigem naissarimõrvarid, sest nagu kaanepildiltki lugeda, üks õdedest on mõrvar, ära peab suutma lihtsalt arvata kumb. Seda siis nii Eddiel, vandemeestel, kohtunikul, süüdistajal, teise õe advokaadil kui ka lugejal. Eddie siis jah seekordses raamatus ühe õe advokaat, aga kas süütu õe või mõrvarõe? See jääb saladuseks kuni raamatu lõpuni, kui just lugeja seda ise varasemalt ära ei arva. Põnevust palju, verd ja laipu palju, keerdkäike üsna parajalt, saladusi piisavalt. Mulle sobis ja ootan põnevusega uue tema raamatu eesti keelde tõlkimist.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar