Põhjamaade novelle

14. Sõnumid. Valik novelle
Autor: Tove Jansson
Tõlkija: Ülev Aaloe, Maarja Aaloe
Kirjastus: Nynorden 2016
160lk./3561lk.

Hea Lugu väljakutse: 1. kvartal - Tove Janssoni kirjutatud või illustreeritud raamat

Ei plaaninud sellest väljakutsest osa võtta, sest Tove Jansson seostub ikka eelkõige Muumidega ja Muumitrollide raamat (see suur, siniste kaantega) on üks kahest raamatust, mida ma olen erinevas vanuses üritanud lugema hakata ja siiski üsna peatselt kõrvale jätnud. Ja ma tõesti jätan mõne raamatu haruharva pooleli, rääkimata siis, et ma ei jõua algusest kuigipalju edasi. Ja just Muumid on üks neist raamatutest. Ma olen küll viimastel aastatel suutnud lugeda paari väikest raamatut Muumidest, peatükki siis suurest raamatust, aga ega ma vaimustunud ikkagi ei ole. Muidu tunduvad sellised nunnud tegelased olema, aga minu jaoks kole igavad ja aeglased. Seega esimene teema tõmbas minu jaoks väljakutsele kriipsu ja ma niikuinii üritan lugemist hetkel vähendada. Aga siis sattusin tasuta raamatute juurde ja kohe oli see raamat valmis mulle kätte hüppama ja seletas, et ta pole Muumid, ta ikka miskit muud. No olgu, olgu, sain saatuse vihjest aru ja vähemalt ühe raamatu lugesin siis nüüd siia väljakutsesse ära. Ega ma sellest ka nüüd ääretult vaimustusse ei sattunud, kuigi mõned lood, tuleb tunnistada olid ikka täitsa head. Sealsamas mõned jälle panid möhh ütlema, et noh, ei haakinud need minuga. Kuid nende paari väga hea loo pärast tasus ikka lugeda ja nüüd ma ei saa öelda, et ma selle väljakutsega ikka edasi enam ei lähe, äkki ma ikka leian veel paar raamatut siia lugemisse ja järgmise kuu teemad ehk on mulle meelepärasemad.

 

Valge pruut, valgete luikede kaaslane

13. Haapsalu krimka: Uppunud Pruut
Autor: Dagmar Raudam
Kirjastus: Dagmar Raudam 2024
167lk./3401lk.

Lugemise väljakutse 2025: 18. Raamat, mille tegevus toimub kuskil Eesti asulas

Aasta 1937. Haapsalu. Kuurort, kus hakkab juhtuma päris koledaid asju, millele väikekodanlik linnapea, juhmakas politseiülem, nutikas ettekandja ja värvikas linnaelanike galerii püüab lahendusi leida. Algab lugu pulmadega, kuid enne kui lõpeb, tuleb ikka ka matustel ära käia ja saladuskatte all võin öelda, et kui asi piirdub ühtede pulmadega, siis ühtede matustega ei piirduta. Taustal elu kolmekümnendate lõpul Eesti Wabariigi väikelinnas põigetega maale ja pealinna. Autor on üritanud (vähemalt mulle tundub) loo kirja panna tolleaegse malli järgi ja seega jääb lugu üsna must-valgeks, primitiivseks ning karikatuurseks. Lugejat ja tema fantaasiat ja teadmisi natuke alahinnatakse selles loos ja seega polnud minu jaoks just päris see, mida oleks tahtnud lugeda. Olen lugenud nii mõndagi raamatut, mis kolmekümnendatel välja antud ja kõik need ei olnud siiski nii liht(labased) lood tol ajal. Ehk on tegelasi ka liiga äärmuslikena kujutatud, eks ka siis olid inimesed veidi enam hallid, mitte niivõrd mustad ja valged, ehk siis mitte nii karikatuurselt pahesuse poole kaldu karakterid. Positiivseid tegelasi oli nagu ääretult vähe seal. Samas muidugi lugeda võis, nii hull ei olnud ja plussiks siis minu jaoks toimumiskoht, minu sünnilinn, kus kõik kirjeldatud paigad tuttavad. Tõsi küll veidi hilisemast ajast, samas ka tollane aeg fotodelt teada.


 

Magistritöö küsimustik. Palun abi!

Tere! Aeg teha üks väike heategu ja aidata tudengit! Minu nimi on Daire. Ma õpin Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis erialal Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas“. Hetkel olen jõudnud magistritöö kirjutamiseni. Teemaks on raamatukogu roll vanemaealiste digioskuste arendamisel. Seoses sellega uurin 60+ inimeste digioskuste taset, osalemist erinevatel koolitustel ja millisena nähakse raamatukogu, nende arvamust ja teadlikkust erinevatest teenustest. Nüüd vajan väga abi uuringule vastuste saamisega. Kui oled oma 60.ndat sünnipäeva juba tähistanud, siis palun vasta kindlasti mu küsitlusele. Kui Sa oled noorem, siis keegi Su lähedastest, sõpradest, töökaaslastest, tuttavatest on kindlasti juba selles eas. Palun jaga küsitlust neile või aita neil see ära täita. Mind huvitavad igasuguste digioskuse tasemega inimeste vastused, elukoht ja raamatukogu lugejakaardi omamine ei ole olulised. Tänan kõiki, kes saavad mulle abiks olla!

Mu küsitlus on leitav lingilt: bit.ly/digioskus

Kurikaelad öösel ei maga

12. Öine vahetus
Sari: Renée Ballardi krimisari 1  
Autor: Michael Connelly
Tõlkija: Evi Eiche
Kirjastus: Helios 2024
400lk./3234lk.

Lugemise väljakutse 2025: 39. Alusta uut raamatusarja - loe sarja esimene raamat

Oh, et neid pooleli sarju veel vähe oleks, aga kuidagi ei saa ju jätta järgi uurimata, mida see uus sari endast kujutab. Noor innukas Los Angelose naisuurija Renee Ballard. Kolleegide seas hinnatud uurija Ballard kaotab oma positsiooni, kui ta esitab ülemuse vastu seksuaalse ahistamise kaebuse, mille tagajärjel määratakse naine jaoskonnas põlatud öise vahetuse uurija kohale. Seal alustab ta paljude juhtumite uurimist, kuid ei lõpeta ühtegi, sest peab need igal hommikul üle andma päevase vahetuse uurijatele. Kuid mõnda juhtumit tahab ta kindlasti ise uurida ja mõnda ta kohe ei saa sekkumata jätta, sest teda lihtsalt sedavõrd üritatakse sellest kõrvale tõrjuda. Kuid öösel ei ole ju korraga suurlinnas juhtumas vaid üks kuritegu, neid tuleb ühel brigaadil ikka kohe mitu ette ja nii uuribki naine selles esimeses raamatus korraga ja kordamööda kolme lugu. Kui öödest tuleb nappus, siis ka oma uneajast päeval. Nutikust ja visadust tal jagub. Kaikaid kodaratesse loopijaid ka. Aga kes on see kõige osavam ja nutikam, no pole vist isegi lugemata raske ära arvata. Ütleme nii, et minu jaoks ei olnud midagi hüpersuperit selles raamatus, aga lugeda kõlbas ja kohati oli põnev ka. Mis mulle meeldis oli just see, et ta jagas ennast kolme erineva kuriteo vahel, mitte ei olnud vaid üks käsil või siis mingi sarimõrvar oma erinevate tegudega. Ikka erinevad kurikaelad erinevates kuritegudes. Ja mis te arvate, kas ta sai need lahendatud või ei? Teine osa sarjast on ka eesti keelde jõudnud ja plaanin kindlasti seda ka lugeda, sedavõrd sobis küll see sarja esimene osa.

Eneseotsingute raske teekond

11. Alkeemik
Sari: RAM-sari  
Autor: Paulo Coelho
Tõlkija: Anneli Tuulik
Kirjastus: Philos 2002
180lk./2834lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 jaanuar: Piret Piirisaar soovitab

Pireti soovitustest on mul varasemalt loetud vaid 2 (Kääbik ja Harry Potter), aga 4 raamatut juba olid lugemise ootel riiulitel olemas. Kõige õhem siis pääses löögile krimiraamatute vahel, aga teised tõstsin ka juba lähijärjekorda. 

Ma ei ole kunagi lugenud ühtegi Paulo Coelho raamatut, mingi eelarvamus on olnud nende vastu. Riiulisse sattusid mõned kui poeg oma riiulit ükskord tühjendas. Ju siis nüüd oli see õige aeg teha esmast tutvust selle kirjanikuga. See on just see kõige olulisem minu jaoks väljakutsete juures, et tänu sellele ma ei loe ainult ühte kindlasse teemasse ja kindlaid autoreid, vaid saan kergemalt sirutada käe raamatute järele, mida ma muidu kuidagi ehk kätte ei võtaks. Või vähemalt mitte niipea ja kodused riiulid ei tühjene kuidagi. Seega andsin endale lubaduse, et loen sel aastal ulmekirjanduse väljakutses läbi kõik soovitatud või teemasse sobivad raamatud, mis mul endal olemas on ja siis võib olla ka mõne veel raamatukogust. Aga nagu näha, siis aasta alguses antud lubadusi ei suuda ma isegi jaanuaris pidada, nii, et pole vist mõtet mul neid üldse lubadagi, vähemalt mitte sel juhul kui asi puudutab raamatuid. Esimesed kaks raamatut ulmesse loetud raamatut olid ju ikkagi raamatukogust toodud. Ja see lubadus esimesel poolaastal vähemal määral lugeda vist ei taha ka kuidagi õnnestuda. 

Lugu jälgib karjapoiss Santiagot tema teekonnal läbi Põhja-Aafrika Egiptuse püramiidide juurde pärast seda, kui ta näeb unenäos, et leiab seal aarde. Teekond aardeni ei ole kerge ja sellel teekonnal tuleb järjest teha otsuseid, kas võtta vastu katsumusi või minna kergemat teed pidi, kas usaldada elu, et see lõpuks ikka viib välja aardeni või võtta asju ratsionaalsemalt ja mõelda vanasõnale, et parem varblane pihus kui tuvi katusel. Eks palju oleneb ka kodust, kuidas last julgustatakse oma teed minema, kartmata kukkumisi, julgustades ikka üles tõusma ja oma kutsumust järgima. Hirm on ju sageli just see, mis paneb inimese oma teelahkmetel minema kergemat ja kindlamat teed, mis paraku aga ei ole nii hiilgava tulevikuga kui ehk see raskem tee. Samas ei tea me keegi ette oma saatuse teekonda, äkki just selle raskema tee taga ei oota õnn, vaid mõne teise valiku juures. Hirm kannatuste ees on tihti hullem kui kannatus ise, aga kes meist ikka eelistab valida kannatust. Raamatus oli mitmeid kohti, mis panid mõtlema ja ehk veidi teise pilguga asjadele vaatama. Mulle raamat täitsa meeldis ja nüüd ehk jõuavad ka teised tema teosed kiiremini lugemisse, sest eelarvamus sai ümber lükatud.

Kas õnnetus või mõrv?

10. Surnukeha järves
Sari: Cherringhami mõistatused 7  
Autorid: Matthew Costello, Neil Richards
Tõlkija: Leena Suits
Kirjastus: Eesti Raamat (Krimiraamat) 2024
136lk./2654lk.

Lugemise väljakutse:  28. Mida su sõber praegu loeb? Küsi järgi ja loe sama raamatut

See on nii tore sari. Ühe õhtu kerge lõõgastus. Kui uues osa raamatukokku jõuab, loeme kohe mõlemad ja seega tegelikult ma teadsin, mida ta loeb, ei pidanud küsimagi. Ja hakkame taas järgmist osa ootama. 

Cherringhami kihelkonnanõukogu on kutsunud Prantsusmaalt külla Bretagne’i rannaküla vanema Laurent Bourdaini, et tähistada pidustustega kahe küla vahel sõlmitud vastastikku kasulikke sõprussuhteid. Pidustused leiavad aset leedi Reptoni häärberis, millest tema lapselaps loodab kujundada maailmaklassi kuuluva konverentsikeskuse. Valminud on väärikale prantsuse külalisele vääriline mitmekäiguline õhtusöök. Õhtu edeneb ja vein voolab, aga mingil ajal on külavanem piduliste keskelt kadunud ja leitakse surnult hulpimas häärberi lähedalt järvest. Kõik näib viitavat õnnetusele, aga kui Jack ja Sarah juba mängus, siis on siililegi selge, et asi on õnnetusest kaugel ja ikka mingi mõrtsukatöö on taas toime pandud. Kes ja miks see on nii uurijapaari kui lugeja väljanuputada. Seekord jõudsin üsna kiiresti kahtlustama just õigeid tegelasi hakata. Kerge ja lihtne lugu keerulisematele krimilugudele vahepeale. Peategelased on hästi sümpaatsed, lugudes ei ole liialt palju vägivalda, seega sobivad lugeda ka nõrganärvilisematel ning neid pisikesi osi ei pea lugema kindlas järjekorras. Aga kuna kuna ma sattusin lugema seda sarja kohe eesti keelde tõlkimise algusest peale, siis mul läheb küll ilmumise järjekorras ja loodan, et tõlkimine jätkub, kuigi pean kohe tunnistama, et endale küll ei osta neid, sest vaid mõneks tunniks ühekordselt lugemist  osta - kahjuks ma pole nii rikas ja nii suure korteriga, et need lõpuks kõik ära mahuks. Aga passin küll peale, kas ja millal taas uut osa oodata. Seda eriti oma sõbra pärast, kes loebki krimkadest vaid kergeid muhekrimisid, mitte veriseid jubedaid lugusid ja kui tal tekib lugemises taas paus, siis tean, et kõige kergem on meelitada teda taas raamatu kätte võtma on tuttava muhekrimi sarja uue raamatuga. 

Liiva ajavool

9. Liivakell
Autor: Gareth Rubin
Tõlkija: Inna Feldbach
Kirjastus: Hea Lugu 2024
544lk./2518lk.

Lugemise väljakutse 2025: 49. Aeg - raamatu kaanel on kell

See on tête-bêche romaan, 19. sajandi raamatumeistrite armastatud köitmisviis. Siin köites on koos kaks raamatut: kaks põimuvat lugu, mis on trükitud, seljad vastamisi. Alustad lugemist, loed ära ühe (krimi)loo, jõuad omaarust lahenduseni ja raamatu keskkohta, siis pöörad raamatu ringi ning alustad uue looga. Mida rohkem loed, seda rohkem tekib seotud niite esimese looga ja siis hakkad aru saama, et tegelikult see esimene lugu polnud ikka päris see, mida sa arvasid ennast arvavat. Ja siis jõuad teise (krimi)loo lõppu, aga kas sellega on mõlemad pooled raamatud saanud ikka lõpliku lahenduse või on midagi veel jäämas saladuseks. Detailid on selles loos väga olulised ja esimese osa detailid ei kaota oma olulisust kui keerad raamatu teistpidi. tegelikult need esimese loo detailid on teise loo juures veel ehk isegi olulisemad rollimängijad. Ja teise loo detailid aitavad lahendada ja paika panna esimese loo lugu, ehkki sa esimese loo lõpus arvasid juba kõike teadvat. See on selline tugeva pöördega lugu, aga nutikalt lahendatud nagu kahe raamatu stiilis. Ehk veidi sarnasust on Horowitzi haraka- ja kuulille mõrvade raamatutega, kus ühte raamatusse (reaalsuses toimuvasse) oli peidetud teine raamat (tegelase kirjutatud raamat), mis siis andis vihjeid reaalsuses toimunud mõrvade kohta. See raamat nõudis tähelepanu ja kui olin juba teise küljeni jõudnud, siis tuli mitmeid kordi mõte, et ups, miks ma esimeses pooles sellele asjale ei osanud tähelepanu pöörata või oot, mis rolli tema seal esimeses loos nüüd täpselt mängiski, kuidas see seal täpselt oligi? Seega, kes pole veel lugenud, soovitan soojalt ja lugege esimest poolt tähelepanelikult, see pole pelgalt üks lugu, vaid teise poole vihjed. Mulle raamat meeldis väga. Pehmemat sorti pigem psühholoogiline krimi, mis paneb aju piisavalt kaasa mõtlema ja ise lahendust leidma. Mitmed vihjed küll sai üles leitud ja mõned otsad ka ise kokkuviidud, aga oli ka seda, mis jäigi mu eest saladuseks enne kui kirjanik selle avaldas. Ma arvan, et selle aasta esimene kanditaat lemmikute top nimekirja on loetud. 

Kosmoserännud

8. Ijon Tichy kosmoserändude päevikud
Sari: Loomingu Raamatukogu 22/1962
Autor: Stanisław Lem 
Tõlkija: Olev Jõgi
Kirjastus: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus 1962
92lk./1974lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 jaanuar: Kaia Metsaalt soovitab

Soovituses oli „Ijon Tichy kosmoserändude päevikud. Ijon Tichy mälestused“, aga mälestuste poole sellest raamatust lugesin just eelmise aasta lõpus, seega võtsin nüüd lugemisse vaid esimese poole, ehk kosmoserändude päevikute osa. Vaatasin, et selles Loomingu Raamatukogus ei ole järjest kõiki reise, läksin siis võrdlesin uue trüki sisukorraga. Uues trükis on üks reis, number seitse rohkem, aga samas kaks reisi 22. ja 24. puuduvad, seega jäin ikkagi selle Loomingu Raamatukogu variandi lugemise juurde. 

Originaalis on need lood kirjutatud aastal 1957, teadaolevalt esimene inimene jõudis kosmosesse alles viis aastat hiljem, seega see kõik on täielik kirjaniku fantaasia, kuidas üldse on võimalik kosmoses rännata ja mis tingimused seal on, see oli alles tundmatu maa. Vahepeal pani küll muigama, et kosmoserändur tuli laevast välja ja jalutas lihtsalt ümber laeva, et saaks liikuda. Jalutas, nagu kosmoselaeva ümber ei oleks kaaluta olekut ja tühjust vaid kõva pind, mida mööda on võimalik kõndida. Ijon Tichy jõudis väga mitmetesse galaktikatesse ja erinevatele tohutul hulgal seal olevatele planeetidele, mis kõik muidugi olid asustatud. Mitte siis alati inimeste poolt, vaid erinevate mõistuslikke olendite poolt. Kõige kaugem reis võttis tal 30 aastat aega, aga kuna ta pani kohalejõudes kiirendi valesti tööle, siis õnnestus tal lahkuda sealt imikuna ja tagasijõudes oli taas sama vana kui lahkudes. Mulle meeldis kuidas kirjaniku fantaasia oli piiritu, kuidas ta suutis järjest rohkem uusi planeete ja olendeid ning seiklusi, millesse Ijon sattus, välja mõelda ja tõetruult esitada. Muidugi fantaasiatõetruult, mitte reaalse kosmosemaailma oma. Minu lemmikuks siin raamatus sai 22. reis, kus misjonärid üritasid ristiusku võõrplaneetide elanikke pöörata ja millised raskused neil sellega tekkisid. See oli selline paroodiline lugu, mis minu huumorimeelega just kokku sobis ja tekitas mõtte, aaa täitsa loogiline, aga selle väljamõtlemise peale pidi ikka tulema! Lõpupuänt oli ka muidugi hea, kuidas vaesed pärismaalased ennast ohverdasid, et ikka misjonär saaks pühakuks ja märtriks. Kõik ikka oma armastatud õpetaja heaks... Lugege, kellele meeldib must huumor, see oli tõesti hea! 

Kirjanik ja detektiiv

7. Roimarlik rida
Sari: Hawthorne ja Horowitz #3 
Autor: Anthony Horowitz
Tõlkija: Sash Veelma
Kirjastus: Tänapäev 2024
352lk./1882lk.

Lugemise väljakutse 2025: 1. Raamat isiklikust lugemisnimekirjast

Endine politseiuurija Daniel Hawthorne ja kirjanik Anthony Horowitz kutsutakse esinema kirjandusfestivalile Alderney saarel kuigi nende esimene raamat on alles ilmumas. Horowitz arvab, et nüüd ta saab olla omal mänguväljakul ja olla Hawthornest teadmiste poolest üle, kuid nad satuvad otse keset mõrvalugu ja jäävad tapjaga väiksele saarele. Muidugi peab Hawthorne asuma kohalikult politseile appi, sest sellel saarel pole kunagi olnud ühtegi mõrva ja politseil puudub igasugune kogemus uurimisel. Horowitz saab aluse kolmanda raamatu kirjutamiseks.

Ma ei saa öelda, et Horowitz oleks mu lemmik, aga kuidagi on sattunud nii, et kõik tema eesti keeles ilmunud raamatud on loetud ja uued satuvad koheselt ka lugemisnimekirja. Need raamatud sobivad ka mu mehele ja seetõttu ehk satuvad kiiremini ka minu lugemisse, et üks toomine raamatukogust kahele lugejale. Seekord läks mul natuke kauem ära arvamine ja kaasosaline jäigi avastamata. Lõpus äratas kirjanik huvi juba järgmist osa oodata, et kas seal hakkab vaikselt Hawthorne taust selguma, tema saladused paljastuma. Poti ässal oli ka oma lugu selles raamatus täitsa olemas. Mulle meeldis ja soovitan neile, kes ei armasta väga veriseid tapmislugusid. See osa läks veidi kiiremas tempos kui eelmised.

Robotid räägivad muinasjutte

 

6. Robotite muinasjutud
Autor: Stanisław Lem 
Tõlkija: Hendrik Lindepuu
Kirjastus: Päike ja Pilv 2021
272lk./1530lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 jaanuar: märksõna - robotid, androidid

Kui kuuleme/loeme sõna muinasjutt, siis see seostub meil kohe lastega, aga ajalooliselt ei olnud muinasjutud sugugi vaid laste teema, pigem ikka lood, mida jutustati täiskasvanute ringis ja mis olid sageli vägivaldsed ning keerulised. Selle raamatu pealkirjas on muinasjutt, see näeb välja nagu lasteraamat ja leida võib ka seda lasteosakonnast, aga minu arust ei tohiks küll sundida ühtegi last seda lugema, siis kaob tal viimanegi lugemisisu ära. See on ikka pigem nende suurte laste (ulmefännide) lugemislauale sobiv raamat. Miks ma seda arvan? Sest juba sõnavara, mida siin on kasutatud on sellisel tasemel, et üks laps ei näri sellest läbi. Lem on muidugi ka ise suure hulga sõnu välja mõelnud (need asjad, mis ühes loos maailmast ära kaotati ja mida enam üldse ei ole olemas), aga ka olemasolevate sõnade tähendusi ei tea kindlasti paljud täiskasvanudki, lapsest rääkimata. Lugemine ise ei ole ka sugugi kerge ning põhirõhk on ikka inimlikel puudustel ja suhete keerdkäikudel. Tegelasteks siis robotid, aga tundub, et ta kirjanik vahel unustas ära, et ta ikka inimestest ei kirjuta, vaid inimlike iseloomudega robotitest. Siis jälle muidugi tuleb vahel sisse see füüsiline pool ja siis on arusaadav, et ei, see on robot, mitte maine luust-lihast inimene. Üsna raske ja keeruline lugemine oli, lõpupoole lood olid küll lihtsamad ja nauditavamad kui alguse omad. Kuulsin, et nii mõnigi, kellele muidu robotite lood ja Lem meeldib, siis selle raamatu jätsid pooleli. Mina lugesin lõpuni, aga väga head hinnet paraku ei saa.

Islandi saagad

5. Kolm islandlaste saagat. Gísli, Glúmr ja Bárðr
Sari: Hieronymus  
Autor: puudub
Tõlkija: Triin Laidoner
Kirjastus: Ilmamaa 2024
246lk./1258lk.

Lugemise väljakutse 2024: 44. Hieronymuse sarjas ilmunud raamat

Selle sarjaga on mul mingi tõrge, no kuidagi ei kutsu lugema ehk isegi oli eelmise aasta kõige suuremaks väljakutseks leida siia teemasse mõni raamat, mida ma tahaksin lugeda. Otsisin juba kõige õhemat, mis sarjas ilmunud, kui detsembris nägin, et tuleb see Islandi saagade raamat välja. Siis oli selle teemaga korras, sest saagad on midagi, mida ma ikka vahel loen. 2022 oli Islandi kirjanduse väljakutse ja jaanuaris tuli lugeda saagat, tänu sellele ma üldse tegin läbi kogu Islandi kirjanduse väljakutse ja leidsin mõnegi teise huvitava raamatu veel. Seekord siis kolm igiammust saagat väga heas tõlkes. Meeldis, et juurde oli ka selgitatud ikka omajagu Islandi ja tolle ajastu olusid ja kombeid. Gísli Vadakupoja saaga, Tapja-Glúmri saaga ja Barðr Lumemäejumala saaga on XII-XIV sajandil kirja pandud, ohtralt luulega täiendatud kangelaslood. Nagu kõigis saagades, siis on ka seal rohkelt tapmist, võitlusi, tülisid, aga ka armastust ja sõprust. Natuke teeb raskeks lugemise, see korraga õhkupaisatud isikute arv, sest oluline on ju tegelase juures pool suguvõsa üles lugeda. Tegemist siiski ju ajaga, kui mingeid perekonnanimesid ei ole ja seega oluline, kes kelle poeg/tütar, vend/õde või sugulusside on. Ka see ajas mõni hetk segadusse, et ühenimelisi tegelasi oli korraga mitu tegutsemas, aga eks see ju on elu, kus ongi inimestel sama nimi, mitte ilukirjanduslik raamat, kus ikka kõigile mõeldakse välja erinev nimi ja sageli õnneks ka mitte teisega sarnane. Saagad on nagu ajaloo kroonikad tolleaegsete inimeste elust ja tegemistest. Kuidas käidi teistel maadel, kuidas toimusid kohtuprotsessid, suhtlemine naabrite, trollide ja teiste tegelaste ja inimestega, kuidas toimetati kodus, kasvatati lapsi, aumõiste ja kõik sellega kaasneb, kättemaks, veritasu jne. Kuna mulle meeldib kauge ajalugu, siis meeldivad ka saagad aeg ajalt lugeda.

Südamlik lastejutt

4. Päästetud kassipoeg
Autor: Holly Webb
Tõlkija: Marge Paal
Kirjastus: Ersen 2020
128lk./1012lk.

Lugemise väljakutse 2025: 30. Raamatu peal on sõna "kass". Võib olla ka käändes.

Veel päris kassi kaanel pole, alles kassipoeg, aga kuna ta sai ära päästetud, siis küll temast ka üks korralik kass lõpuks kasvab. Kaks tüdrukut kõnnivad koolist koju ja kuulevad järsku tee ääres piiksumist, uurides selgub, et seal on hädas kassipoeg. Aga kus on kassiemme ja mis kassipojaga juhtus ning mis temast edasi saab. Väike kerge lastejutt, südamlik lugu loomadest hoolimisest. Ainus, mis tänapäeva Eestis tekitab küsimust, et kuna kassiemme oli metsik, siis peale kinnipüüdmist ja varjupaika viimist otsustati, et teda ei saa kellelegi koju anda, kuna ei harjuks, siis võeti talt ära võimalus edaspidi poegi rohkem saada ja lasti tagasi lahti hulkuvaks kassiks. See pani kohe otsima, et kui ammu siis see raamat kirjutatud on, ei olnud nii ammu, 2018. Aga järelikult siis Suurbritannias teised kombed hulkuvate kassidega kui Eestis. Näen, et samal autoril on veel palju erinevaid loomalugusid lastele, hetkel rohkem ei plaani lugeda, seegi sattus täiesti juhuslikult kätte ajatäiteks. 

Appi, tühikatk ründab!

3. Tühikatk. Jaht Morrigan Crow'le
Sari: Nevermoor 3
Autor: Jessica Townsend
Tõlkija: Hels Kure
Kirjastus: Eesti Raamat 2021
464lk./884lk.

Lugemise väljakutse grupp 10 jaanuar: Raamat 2015.aasta väljakutsete teemade nimekirjast

  1. Naisautori raamat - on naine
  2. Ulme või põnevik - laste põnev fantaasiaraamat, seega nii ulme kui põnevik
  3. Raamat, mida oled juba ammu lugeda tahtnud - eelmised osad said loetud 18 ja 19, ilmus 21 ja sellest ajast saadik plaanin lugeda
  4. Raamat koolielust - Vunderkool, aga ikkagi kool, kus on suur osa tegevusest
  5. Raamat maagiast, võluritest - oi, neid selles raamatus jagub, pigem on ilma võluoskuseta isik selles haruldus
  6. Raamat, mida oled kunagi alustanud, aga pole lõpuni lugenud - alustasin 2024 detsemberis, see on ju nüüdseks juba kunagi ja lõpuni lugesin alles jaanuaris 2025

2015.aastal sai kõigi punktide alla ikka ise raamatu loetud, nüüd siis üks, mis sobis vähemalt kuue punkti alla. Täitsa huvi tekkis, mida ma siis nende punktide alla lugesin 2015.aastal:

  1. Naisautori raamat - "Õdede ettekuulutus" Michelle Zink
  2. Ulme või põnevik - "Tuletunnistaja" Lars Kepler (põnevik)
  3. Raamat, mida oled juba ammu lugeda tahtnud - "Ei jäta elamata" Vahur Kersna
  4. Raamat koolielust - "Valge varese anatoomia" Andrea Portes
  5. Raamat maagiast, võluritest - "Meremaa triloogia" Ursula K. Le Guin
  6. Raamat, mida oled kunagi alustanud, aga pole lõpuni lugenud - "Krabat" Otfried Preussler
Aga nüüd raamatust. Tegemist siis kolmanda osaga laste fantaasiasarjast.  Morrigan Crow ja tema sõbrad on üle elanud oma esimese aasta elitaarse vunderlaste seltsi uhkete õpilastena. Nüüd aga seisab Morrigan silmitsi uue põneva väljakutsega: ta peab saama selgeks salapärased vunderkunstid ja õppima ohjama võimet, mis ähvardab teda endasse neelata. Kuid Nevermoori on haaranud kummaline ja hirmuäratav haigus, mis teeb nakatunud vunderloomadest arutud ja kurjad vunderita loomad. Ja kes siis ikka muu, kui peategelane peab asja ära lahendama sattudes suurtesse ja väiksematesse seiklustesse, sest tegemist on siiski vaid lapsega, kes alles tutvub ja õpib oma oskuste, vundermaailma ja muude oluliste väärtustega toime tulema ja tasakaalu leidma. Sageli on raske teha otsust täiskasvanulgi, rääkimata siis lapsest, eriti kui mõjutavad isikud on täiesti vastukäivate arvamustega. Kui esimene osa tundus Potteri lugudest inspireeritud ja sarnasust omajagu, siis nüüdseks on need raamatud ikka rohkem ja rohkem üksteisest eemaldunud ja Nevermoor omanäolisemaks muutunud. Mulle täitsa meeldis, ei olnud selline lapselik lugemine, põnevust ja fantaasiat oli ikka omajagu, sobis täiesti lugeda. Tegelased olid ka üsna usutavad, lapsed ei mõelnud nagu täiskasvanud vaid ikka eakohaselt, arusaamad maailmast olid kõikuvad, oma koha ja piiride otsing nagu selles eas toimubki.
Kes või mis on tühikatk peab ise lugema, aga kuidas ta välja nägi, seda teab vist ainult vundersepp. Aga üks korralik tühikatk võib tegelikult küll nii välja näha, nagu tehisintellekt seda arvas. Mina kardaks küll sellist elukat kui kohtuks temaga.

Kuulsaimad kuningate seas

2. Kuningad ja kuningannad
Koostaja: Imeline Ajalugu
Kirjastus: Äripäev 2024
97lk./420lk.

Lugemise väljakutse 2024: 23. Raamat mõnest kuningapere liikmest

Eelmise aasta väljakutsest jäi lugemata 6 teemat 7 raamatuga. Eks ikka need teemad, mis köitsid vähem ja mille lugemine oli suurem väljakutse. Tuleb nüüd uuel aastal järellugemist siis teha. Esimene teema saigi loetud. Kuningapered pole mind kunagi eriti huvitanud, kuigi olen kaks korda praegust Rootsi kuningat üsna lähedalt näinud. Esimesel korral lihtsalt ootamatult meie teed Haapsalus ristusid, teisel korral käisin lapsele kuningat näitamas, samuti Haapsalus. Teemasse leidsin Imelise ajaloo poolt avaldatud ja siis kokkukogutud artiklid erinevatest kuulsamatest kuningatest ja kuningannadest läbi ajaloo. Eks neid ole veel, kelle nime igaüks kuulnud on. Siin siis valik pigem kaugemast kui uuemast ajaloost.  10 kuningat ja 2 kuningannat, või siis 12 isevalitsejat, sest Venemaal olid ikka tsaarid, mitte kuningad ja mujal vist ka mõned olid keisrid nime järgi. Karl Suur, Friedrich Suur, Edward I, Philippe IV, Henry VIII, Ivan Julm, Louis XIV, Peeter I, August II, Katariina II, Marie Antoinette, Nikolai II. Targad, õilsad ja ettenägelikud valitsejad on oma rahvastele toonud rahu ja jõukust, samal ajal kui võimuhullud ja vägivaldsed türannid on Euroopas läitnud sõdu, mis on hävitanud linnu ja toonud surma tuhandetele inimestele. Ajaloo õpikutest ja muust kirjandusest on ikka kõik need isikud tuttavad, ehk August II, kellest sai Poola kuningas, olin kõige vähem teadlik. Lood olid kõik teadmata, sest ma ei viitsi ajakirju lugeda, kuigi Imeline Ajalugu käis meil ikka palju aastaid kodus, nüüd nad on isegi lootuse kaotanud ja ei helista enam, et moosida edasi tellima. Eks need artiklid olid üsna kuivad ja faktilised, nagu ikka ühed populaarteadusliku ajakirja artiklid, nii, et ma ei saanud kuidagi ka selle raamatuga kuningate meeldimise lainele. Eks ma nendega kohtu ka edaspidi paratamatult erinevates ajaloo raamatutes, sest ajalugu ilma kuningateta paraku ei ole võimalik. Lugemissoovitus - no ega see nüüd nii hull lugemine ka polnud, kellel kuningate ja ajaloo vastu huvi, neil ikka soovitan lugeda. Kellel pigem kuningapere intriigide ja skandaalide vastu huvi, siis neile polnud siin raamatus küll eriti midagi huvitavat.

Psühhopõnevik viib une

1. Reisija 23
Autor: Sebastian Fitzek
Tõlkija: Kaari Antzon
Kirjastus: Eesti Raamat 2024
323lk.

Lugemise väljakutse 2025: 4. Mao aasta eri: sisiseb ja susiseb - raamat, mille pealkirjas või autor, kelle nimes on susisevad võõrhäälikud (š, z, ž)

Esimesel mõtlesin sel aastal lugemisega kergemalt võtta ja juba teisel läks poole kaheni öösel lugemiseks, sest no ei olnud võimalik seda raamatut käest ära panna. Täiesti lootusetu. Õhtul ei tohi seda lugema hakata, mina hakkasin ja enne ööd ei lõpetanud ning siis olid närvid nii püsti, et ega magama ka ei jäänud. Igal aastal kaob kruiisilaevadel jäljetult keskmiselt 23 reisijat. Osa neist vabatahtlikult, osa mitte. Kruiisilaev olla üks parim enesetapu kohti. Pimedas laeval ei märgata kui öösel keegi üle parda hüppab. Või isegi kui märgatakse, siis laeva pidurdusteekond on kilomeetreid pikk ja enne kui laev ükskord jõuab ümber pööratud ja sündmuskohta tagasi on inimene ammu uppunud. Aga samamoodi on ka see üks parimaid kohti inimese tapmiseks, et jäljed leidmatult kaotada. Pealegi pole laeval politseid ning kehtivad laeva registreerimisriigi seadused. 

Politseipsühholoog Martin Schwartz kaotas viie aasta eest oma naise ja poja. See juhtus puhkusereisil kruiisilaeval Sultan of the Seas – ja keegi ei oska öelda, mis täpselt toimus. Martin on sellest peale omadega täiesti läbi ja tuimestab oma hingelist valu eluohtlike ülesannetega, kehastudes politseioperatsioonide käigus kurjategijaks. Ühe operatsiooni ajal saab Martin kummalise kõne vanadaamilt, kes nimetab end õudusromaanide autoriks ja soovitab tal tungivalt tulla kruiisilaeva Sultan of the Seas pardale, sest päevavalgele on ilmunud tõendid tema perekonnaga juhtunu kohta. Martin oli otsustanud, et ei tõsta enam iial jalga ühegi laeva pardale – aga nüüd järgib ta siiski soovitust ja saab teada, et üks nädalaid tagasi sellel laeval kadunud tüdruk on jälle välja ilmunud.

Psühholoogiline põnevik, mis seob kaasaegsed hirmud, laevareiside müstilise aura ja põhjalikult läbimõeldud kriminaalloo. Fitzek pakub kaasahaarava segu põnevusest ja inimpsühholoogia tumedamatest külgedest. Raamat käsitleb keerulisi teemasid, nagu lapse väärkohtlemine, inimeste sisemised traumad ja nendega toimetulek. Sageli miski pole päris see, mis paistab. Autor hoiab pinget lõpuni, pakkudes ootamatuid pöördeid - iga uus vastus tekitab veelgi enam küsimusi. Schwartz ei ole kindlasti positiivne puudusteta imeuurija. Ta teeb vigu, ei näe nähtavat, teda painab tema perekonna hukk, ta on eelarvamustega ja võib ka muutuda jõhkraks. Selles raamatus oli ikka mitu lõppu. Viimane isegi peale tänusõnade ütlemist.  „Reisija 23“ on õõvastav ja mõjuv, täis müstilist pinget ja hästi kirjutatud tegelasi. See on raamat, mis hoiab sind oma haardes ning sunnib mõtlema ühiskonna tumedamate nüansside üle. Soovitatav ainult tugevate närvidega lugejatele! Kuid kes ei karda, neile üks ülipõnev raamat. Ma pole selle kirjaniku teisi raamatuid lugenud, aga tundub, et lähevad nüüd lugemisenimekirja.

2024 aasta lugemise kokkuvõte

2024 saigi läbi. Kaks raamatut jäid pooleli. Lugemise soovinimekiri pikenes seitsmepenikoorma saabastega. Lugemise väljakutse grupi kõik kuus väikest väljakutsest said tehtud. Suurest väljakutsest jäi küll 7 raamatut lugemata seetõttu, aga eks ma sel aastal loen need järgi. Õnneks selle aasta väiksed väljakutsed eriti ei ahvatle lugema. Jätkan ulmekirjanduse ja Lugemise väljakutse grupi juubeliaasta omaga. Ja ehk jõuan ka magistritöö lugemise vahepalana ikka kuidagi ära teha.

Raamatuid: 311 (senine rekord 2016.aastal 260, 61 raamatut rohkem kui eelmisel aastal, statistika olemas 2015st aastast)

Lehekülgi: 53455 (375 lk vähem kui eelmisel aastal ja 10435 lk vähem kui 2016)
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 146
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 172 (kõige õhem keskmine)
 
Kõige õhem raamat: 8 (nii õhukest pole varem lugenudki)
Kõige paksem raamat: 544 (kõige õhem paksem raamat, muidu alla 700 pole ikka olnud)
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud: 48 (7 veel lõpuni vaja)
Muid väljakutseid loetud:
. Koduriiul 14 TEHTUD
. Kolmjalga 88 TEHTUD
. Soome kirjandus 17 TEHTUD
. Ulme kirjandus 48 TEHTUD
. Eesti ajalugu 14 TEHTUD
. krimikirjandus 30 TEHTUD
. LuuleViis ja väljakutse vabasid loetud: 52 (Luuleviis jäi pooleli aasta keskel)

Loetud kirjanikke:   242 + 3 kogumikku
Enim loetud kirjanikud: 1. Matthew Costello ja Neil Richards - 7
                                     2. Riina Rossa - 6
                                     3.-5. Michael Moorcock - 5,Lloyd Alexander - 5, Christofer Holst - 5
                                     6.-7.Els Heinsalu - 4, Anthony Horowitz - 4
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 94 + 8 autori enda poolt välja lastud
Enim loetud kirjastused:  1. Eesti Raamat - 37
                                        2. Argo kirjastus - 33
                                        3. Varrak - 21
                                        4. Fantaasia - 15
                                        5. Tänapäev - 12
                                        6. Koolibri - 11

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 24
Enim loetud nende maade kirjanike raamatuid:  1. Eesti - 139
                                                                            2. Suurbritannia - 54
                                                                            3. USA - 32
                                                                            4. Soome - 22 (tänu Soome väljakutsele)
                                                                            5. Rootsi - 14
                                                                            6. Venemaa - 6 
Eksootilisemad riigid: Austraalia,  Holland, India, Taani, Uus-Meremaa
 
Tõlkijaid: 110
Enim loetud nende tõlgitud teoseid: 1.-2. Triin Olvet - 6, Eva Luts - 6
                                                         3. Heidi Saar - 5
                                                         4.-6. Nele Mikk - 4, Leena Suits - 4, Jüri Kolk - 4 
 
Vanim raamat ilmunud: 1900
Uusim raamat ilmunud: 2024 (41 raamatut)
1900-1999 ilmunuid 45
2000-2023 ilmunuid 225
Keskmine raamat ilmunud aastal 2012
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 78
Raamatukogust laenatud: 187
Loetud e-raamatuid: 46
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,99
Minimaalse hinde 1 sai sel aastal 3 raamatut, neist 2 luulekogud ja kolmas ka enam vähem midagi sarnast. 

Maksimaalsed 10 pallid saanud raamatuid oli 35, aga lisaks 3 raamatut said 10 palli süsteemis hindeks 11 ja 2 tükki 12. Seega need viis ongi mu 2024 aasta top, panen siis hetke tunde alusel kuidagi need järjekorda:

1. Steve Cavanagh "Tehing surmaga"

2. Piret Jaaks "Taeva tütred"

3. Piroschka Dossi "Haip! Kunst ja raha"

4. Paul Cleave "Vaiksed inimesed"

5. Fletcher Peacock "Water the Flowers Not the Weeds"

Detsember 2024 kokkuvõte

 

 

Raamatuid: 33

Lehekülgi: 5048
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 163
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 153
 
Kõige õhem raamat: 26
Kõige paksem raamat: 373
 
Lugemise väljakutse teemasid loetud: 5
Muid väljakutseid loetud:
. Koduriiul 3
. Kolmjalga 4
. Soome kirjandus 4
. Ulme kirjandus 14
. Eesti ajalugu 1
. krimikirjandus 2
. LuuleViis 0
Väljakutse vabasid loetud: 0

Loetud kirjanikke:   26
Enim loetud kirjanik: Lloyd Alexander (5)
 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 16
Enim loetud kirjastus: Tiritamm (7)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 9
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (12)
 
Vanim raamat ilmunud: 1965
Uusim raamat ilmunud: 2024
 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 4
Raamatukogust laenatud: 28
Loetud e-raamatuid: 1
 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,88
10 palli saanud raamatud: Momo, Porgandipirukas

 

Ulmekirjanduse väljakutse 2024 kokkuvõte

48 raamatut

9966 lehekülge

Õhem 56 lk.

Paksem 476 lk.

34 erinevat kirjanikku

Enim loetud:  Michael Moorcock (5) ja Lloyd Alexander (5)

14 erinevat kirjastust

Enim loetud: Fantaasia (15), Varrak (8)  ja Tiritamm (7)

9 erineva riigi autorid

Enim loetud: Eesti (14), USA (13), Suurbritannia (10)

Avastus: Poola ulme

Vanim raamat ilmunud 1965

Uusimad 2024

Parimad:Allumatuse protokoll, Pan Kleksi akadeemia, Väike viperus, Vaikuse meri, Muinaskuningas Online 1. Manatar, Väljumisstrateegia, Momo

Keskmine hinne 8,35. Kehvem 4