12./31. Andrea Delfin
Autor: Paul Heyse
Tõlkija: Uno Liivaku
Kirjastus: Monokkel 2004
120lk./2820lk./7826lk.
Austria, Saksamaa ja Šveitsi kirjanduse väljakutse veebruar: Raamat Nobeli kirjanduspreemiaga pärjatud autorilt
Paul Johann Ludwig von Heyse (15. märts 1830 Berliin – 2. aprill 1914 München) oli saksa kirjanik. Ta sai 1910. aastal Nobeli kirjandusauhinna.
Aasta 1762. Veneetsia vabariik. Kümne Nõukogu, kes tagas riikliku julgeoleku olles erakorraline kohus. Kolm inkvisiitorit. Linn kubiseb inkvisitsiooni ja Kümnemehenõukogu koputajatest. Majanduslik ja poliitiline langus. Sõnavabadus puudub. Tegutsemisvabadus puudub. Õigus mõelda midagi muud kui ülevalt kästakse, puudub. Omavoli, mille ohvriks inimesed langesid Kümne Nõukogu ja ikvisiitorite äranägemise järgi ja keda võidi vabalt rääkimise eest üles puua või linnast välja saata. Kellegi tapmiseks ei olnud vaja kohut ega mingit ametlikku otsust. Igasugune vastupanu on maha surutud. Üks mees, täis kättemaksu oma perekonnale osaks saanud julmuse ja tapmiste eest. Tema õdede-vendade eest, kes kas mürgitati või mõrvati „süüteo” eest, kuna nad tahtsid esmalt oma õe sakslasele naiseks anda ja seejärel, pärast seda, kui valitsus plaani tagasi lükkas, sest keskaegne komme küsida isandalt või kuningalt luba abiellumiseks oli endiselt praktikas, lükkasid nad tagasi provintsi kuberneri abieluettepaneku. Üks mees, kes omastab vale identiteedi, et ellu jääda ja oma kättemaksu teoks teha. Ta tuleb Veneetsiasse vaese ja haige kohtukirjutajana, kuid tal on palju saladusi ja julgeid plaane. Hävitada inkvisiitoreid. Kuid kättemaks võib pöörduda ka kättemaksja vastu. Tapmine ei too kunagi lahendust ega kergendust. Täitsa loetav ajalooline lugu oli. Ma kipun Nobeli preemia saanute raamatutesse alati eelarvamusega suhtuma, et nad kirjutavad raskelt, keerukalt ja igavalt, aga see lugu liikus sujuvalt ja lugeda oli lihtne. Ajaloo huvilistele võib täitsa soovitada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar