 |
| foto: internet |
Hea Lugu väljakutse september: suvitusromaanid
Üritan ikka aegamööda kõik Haapsaluga seotud raamatud läbi lugeda, sedavõrd tugevalt juured Haapsalus kinni, pealegi tundsin hästi autori vanaema ja juba sellel põhjusel ei saanud kuidagi lugemata jätta. Ka esimene osa, Sulni Saara, raamat on loetud. Selles osas toimub küll põhitegevus Tallinnas ja alles lõpuosas jõutakse Haapsallu.
Mark Stend on abielus armsa kodulembese Elisabethiga ja neil on väike pojake Oskar. Nad elavad Tallinnas Süda tänavas, Mark on ajakirjanik ja püüab ka oma teist romaani kirjutada. Ja naised ei jäta Marki rahule, olgu nad siis reaalsetena toimetuses sekretärina ametis või neist vaid elavad mälestused kunagisest suvest Haapsalus. Kui öeldakse, et kits kahe heinakuhja vahel, siis selles loos mees kolme naise vahel ja teades küll, keda peaks valima, siis teisi ahvatlusi ei saa ju ka oma peast välja visata või jätta vaatamata. Raamatust on tunda Tallinna kiire tööelu ja pereelu tempo vahet rahuliku, patseeriva, suvitava Haapsalu tempoga. Haapsalus saab nii mõnigi oluline mõte rahulikult paika ja mõned olulised asjad oma õigele kohale. Ma tean, kui mõnus on Haapsalus ja tundub, et sama mõnus oli seal ka eelmise sajandi kolmekümnendatel. Raamatu tegevus toimub aastal 1939 ja juba on midagi õhus. Tegelikult on selles raamatus väga vähe sellist poliitilist ja ülemaailmse olukorra tausta, eriti kui arvestada, et tegemist oli ajakirjanikuga ja suur osa tegevusest toimus ka ajalehetoimetuses. Pigem saab lugeja tutvuda tolleaegse kohvikueluga, erinevate rikkusega isikute kodude sisustusega, transpordivahenditega, Haapsalu suvituseluga. Aga minul võttis suu muigvele koht, kus staadionil sportivale Markile koos töökaaslasega. Neile ligines härra Evald Hunt, kes rääkis sportlikust käimisest ja üritas mehi sellele alale ümber veenda. Miks muigvele? Sest autor ise harrastas seda ala Endel Susi käe all ja on 25-kordne Eesti meister. Ikka nii oma hobid, sünnilinn kui muud endaga seonduvat tuleb raamatusse sisse kirjutada.
