Välk tabas ootamatult naist!

2./172. Tõde, vale ja tegu

Autor: Maria Adolfsson 

Tõlkija: Kadi-Riin Haasma 

Kirjastus: Ühinenud Ajakirjad 2025

320lk./665lk./41243lk.

 

Ühel heal päeval pakib mees oma kohvri kokku ja lahkub naise elust vaatamata kolmekümne aasta pikkusele abielule. Naine langeb masendusse, kuid see paneb ka teda muutuma. Raamatu alguses saame teada, et ta on teinud mingi karistusväärse teo ja ta suunatakse nüüd psühholoogi juurde, et ta tuleks toime edaspidi oma vihaga. Psühholoogi juures räägituna tulebki kogu naise lugu meie ette. Naise elu lapsepõlvest kuni käesoleva hetkeni. Kogu tõde ja sealt seest kooruv vale, mille tulemusel tuli tegu. Raamat perekonnast, mehe ja naise vahelisest suhtest, petmisest, eneseleidmisest, sõprusest. Kuigi alguses tundub üsnagi lihtsakoeline lugu olema, siis lõpuks hakkab kihtide alt ikka üsna palju välja tulema, kuidas kõik võib inimest muuta, panna teda tegutsema mingis suunas. Psühholoogiline raamat, suhtedraama, hästi ja ladusalt kirjutatud ja pinge on pidevalt üleval, mitmeid kordi oli väikeseid üllatusi nii naist ümbritsevatele inimestele kui ka lugejatele, kes ei oodanud, et ta nüüd just nii käitub. Soovitan lugeda küll. 

 
 

Kõhe muinasjugu lihtsast külapoisist, kes kogemata sidus end teispoolsuse kratiga

1./171. Kaarnakuld

Sari: Kõhedad muinaslood 2  

Autor: Mart Sander 

Kirjastus: LiteRarity 2022

345lk./345lk./40923lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 oktoober: surm, teispoolsus

Mütoloogiliste sugemetega ajalooline põnevusromaan, mille tegevus toimub 19.sajandi alguses Eestis ning kaugemalgi. Nii ütleb tutvustus. Pigem ütleks, et ajalooliste sugemetega fantaasia- ja õudusjutt, mis on väga tugevalt seotud teispoolsusega. Sander kasutab üleloomulikkust kui tegevust käivitavat jõudu. See ei ole ainuüksi taust, vaid jõuline jõud, mis juhib tegelaste valikuid ja lükkab neid tegevustesse, mida nad ise ei oleks valinud. Lugu vaesest külapoisist, kes tahtis olla keegi teine, elada rikkamat elu. Lugu surnud mõisapreilist, kes tahtis tagasi maailma ja oma mõisa valitsejaks, aga keda aheldasid teispoolsus ja kabeli ümber olev hõbekett. Kui sul pole midagi ja siis järsku saad kõike, või peaaegu kõike, mida vaid soovid. Kui kerge on libastuda ahnuse teele mõtlemata tagajärgedele ja kuulamata manitsusi. Aasta ühe külapoisi kasvamisest, aasta, mis tõi talle kaasa nii rõõmu ja rikkust, kui kurbust ja häda. Raamat on kaasahaarav ja ladus lugemine. Kohati tunned tegelastele kaasa ja sealsamas parastad, et said, mis ära oled teeninud. Müstilisust on palju, seotud kodumaiste uskumuste ja mütoloogiliste tegelaste ning teispoolsuse eluga. Fantaasiat autoril jagub, samas ta üritab selle kõik panna üsna loogilisse ja realistlikku ajaloolisesse Eestimaa konteksti. Mulle meeldis nagu teisedki tema sarnased raamatud. 

 

November 2025 kokkuvõte

Raamatuid: 16

Lehekülgi: 3526
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 114
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 220
 
Kõige õhem raamat: 48
Kõige paksem raamat: 333
 
Lugemise väljakutse 2025 teemasid loetud: 1
Lugemise väljakutse 2024 teemasid loetud: 0

Muid väljakutseid loetud:
. Lugemise väljakutse 10: 0
. Ulme: 6
. Briti kirjandus 0 
. Armastus 1

. Hea Lugu: 1

. Eesti Raamat 3

Väljakutse vabasid loetud: 4

Loetud kirjanikke: 14

Enim loetud kirjanik: Siiri Julge (3)
meesautorid: 7
naisautorid: 9
mõlemad: 0 

Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 9
Enim loetud kirjastus: Eesti Raamat (7)

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 7
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (7) 

Vanim raamat ilmunud: 1903

Uusim raamat ilmunud: 2025 

 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 1
Raamatukogust laenatud: 14
Loetud e-raamatuid: 1

Loetud lastekirjandus: 2
noortekirjandus: 0
täiskasvanutekirjandus: 14

loetud žanrid:
Krimi, põnevik 6
ulme, fantaasia 5
olustikuline proosa 1
armastus, naistekas 1
jutt, novell 1
ajalugu 1
luule 1

 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 7,75

10-12 palli saanud raamatud: -

Ära peta kättemaksuinglit, ta tapab!

16./170. Allüürnik

Autor: Freida McFadden 

Tõlkija: Piret Lemetti

Kirjastus: Foorum Kirjastus (Krimiraamat) 2025

299lk./ 3526lk./ 40578lk.

Teine raamat sellelt autorilt loetud ja tundub, et tuleb tema kõik varasemalt eesti keelde tõlgitud raamatud ka järjest lugemisse üritada võtta kuigi see nimekiri, mida tahaks lugeda on juba niigi liiga pikk. Aga põnevalt kirjutab. Pinge pidevalt suureneb ja keeruline on raamatut pooleli jätta, sest mingil hetkel tuleb väga ootamatu pööre loosse ja siis taas uus pööre kui juba kõik näib, et oleks nagu selge. Raamatu alguses on kõik ideaalne. Blakel on just tõusnud karjääriredelil ja on nüüd asedirektor. Tal on piisav sissetulek, et maksta majalaenu eest Manhattanil. Tal on pruut, kellega ta on kihlatud ja kellega plaanib pulmi. Kõik tundub ideaalne ja korras ja siis variseb kogu tema maailm ootamatult kokku... Ta küll üritab kõike taas korda saada, aga mida enam ta üritab, seda segasemaks ja kehvemaks ta elu muutub. Kes ja miks on selle taga? Kas kõik kellesse või millesse ta usub on tõde või mängib keegi temaga? Või on tegemist isegi topeltmängudega? Kättemaks ja mürgised saladused, aga kelle omad? Ning kas Blake on vaid süütu kannataja või ka ise süüdi? Väga mitmekihiline lugu oli. Aga väga põnev ja kaasahaarav. Mõtlemapanev samuti. Mulle meeldis. Ei ole väga verine kuigi laipu ka ikka tuleb. Pigem selline väga psühholoogiline krimiraamat. 

 

Peaministri jõhker mõrv Pärnus!

15./169. Viimane kustutab tule

Sari: Padrunisalv  

Autor: Rein Raud

Kirjastus: Salv 2018

191lk./ 3227lk./ 40279lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025  oktoober: Lissel Lunden soovitab

Valisin välja ühe portsu raamatuid, mida on ulmekirjanduse väljakutses soovitatud, ilma, et oleksin vaadanud kes soovitas. Tõin raamatukogust koju ja kuidagi on nüüd nii sattunud, et kõik, mille olen läbi lugenud ja hakkan kirja panema, siis avastan, et Lissel on neid soovitanud. 

Ulmeliste sugemetega poliitiline thriller ning  romaan võimust ja vastutusest, vassimisest ja usaldusest. Algab sellega, et peaminister tapetakse Pärnus Endla teatri ees. Uuriv ajakirjanik Kairit Nõlvak hakkab selle juuri taga otsima ja üritab saada selgust, kes või mis siis ikka oli selle tapmise taga ning satub suurema saladuste puntra otsa. Eks ta siis üritab koos lugejaga nendest asjadest aru saada ning selgusele saada. Esialgu läks lugemine ladusalt ja asi hakkas huvi pakkuma vaatamata poliitika osale selles raamatus. Lõpp aga jäi minu jaoks veidi nõrgaks kogu selle muu raamatuga võrreldes. Kuid üldiselt täiesti loetav raamat. Lemmikuks kindlasti ei saa, aga Rein Raua raamatuid olen ennegi lugenud ja kindlasti loen ka edaspidi, kirjutab täiesti hästi ja huvitavalt. 

 

 

Usuradikaalid tapavad Hiiumaal!

 

14./168. Jumalik arm

Sari: Hiiumaa mõrvalood #3 

Autor: Siiri Julge

Kirjastus: Eesti Raamat 2023

252 lk./3036lk./ 40088lk.

Eesti Raamat 500 väljakutse august: Eesti krimikirjandus

Seekordse loo peateemaks on radikaalid, usk, fanatism, religioossus. Ja tegevuskohaks ikka Hiiumaa, kus põrkuvad kokku usuradikaalsus ja noorte naiste lõbutsemine. Rannalt leitakse neiu ebatavaliste vägivallatunnustega surnukeha ning lahkamistulemused tekitavad uurijates rohkem küsimusi, kui annavad vastuseid. Peagi selgub, et tegemist on ühe tüdrukuga neljaliikmelisest sõbrannadepundist ja ülejäänud neiud on samuti jäljetult kadunud. Juba eelmistest osadest tuttavad politseinikud asuvad neid otsima, aga kas nad on piisavalt kiired ja osavad, et leida tüdrukud elavatena või tabab neid sama saatus kui esimest tüdrukut. Muidugi ei tea politseinikud, kes või mis on üldse selle kuriteo taga erinevalt lugejast, kellele antakse ka infot tagapõhja kohta, kuidas üldse võib ühest inimesest kasvada usuradikaal. Kuid ka lugeja ei tea, kes on tegelikult see mees, lugeja saab vaid kahtlustada ja kahtlusaluseid on ikka nagu tavaliselt mitu. Lisaks pole kunagi kindel, et kirjanik veel kedagi juurde ei too, kellest lugejal pole aimugi. Karolin satub taas sündmuste keskele seda ise tegelikult aimamatagi. Mul oli tegelikult täitsa huvitav seda lugeda, sest eelmisel aastal käisin ühel kursusel, mis rääkis inimeste radikaliseerumisest. Eriti just noorte puhul kuidas märgata esimesi ohukohti, mis märgid näitavad, et inimene on sattunud sellele teele. Seda siis enne, kui inimene on juba täiesti radikaliseerunud ja hakkab kuulutama oma tõde. Põhiliselt oli see küll usufanatismi kohta, kuid tänapäeval on igasugused vandenõuteoreetikud järjest suurenev seltskond, kes võivad isegi kergemini inimesed ära pöörata kui usufanaatikud.  

Kohtusid muusik ja kirjanik, kas uus kuum paar?

13./167. Sündinud kirjanik

Sari: Mõni õhtu romantikat #18 

Autor: Heli Künnapas

Kirjastus: Heli Kirjastus OÜ 2025

153lk./ 2784lk./39836lk.

Armastuslugude väljakutse 2025 juuli: sest muusika ja sa, ma teisse armunud

Mis saab aga siis, kui ühes loomemajas saavad kokku populaarseid romantilisi romaane kirjutav Laura ja menukaid armastuslaule loov Clayd, ent kumbki ei suuda teha seda, mida nad peaksid, ehk luua uut teost? Seega selles loos on nii armumist kui muusikat. Mõlemat ikka piisavalt selle pisikese raamatukese jaoks. Need romantika sarja omad on vahel head vahepalad kui on vaja väikest romantilisemat ampsu julmade krimide ja süngete ulmete vahele. Piisavalt pikad ja piisavalt lühikesed. Lühikesed just sellepärast, et ma neid armastusromaane eriti ei viitsi lugeda, aga vahel on veidi vaja teistsugust kirjandust vahele, siis aitavad kas lasteraamatud või siis sellised lühikesed armastuslood hästi. Ja ega sellel siis otseselt häda polnud midagi, elus toimub asju veel kummalisemal kombel, kuigi ehk kõik oli liigagi etteennustatav.  

Sohilapsest miljonäriks!

12./166. Mineviku varjud

Sari: Hiiumaa mõrvalood #2 

Autor: Siiri Julge

Kirjastus: Eesti Raamat 2022

318lk./ 2631lk./39683lk.

Karolini ülemus Ellen leiab oma ema asjade seast vanad kirjad, mis vihjavad sugulastele ja võimalikule pärandusele Rootsist. Kuigi see tundub kõik esialgu uskumatu, siis ei saa naine ometi jätta seda sinnapaika, ilma uurimata. Karolini elu tundub olema paika loksunud ja hakkab juba muutuma tavaliseks rutiinseks töö ja kodu eluks. Ta on leidnud uusi sõpru saarel ning ka suhe Kaspariga on muutunud kindlamaks. Kuid kui midagi on liiga stabiilne, siis peab kindlasti midagi juhtuma, mis kõik paigast nihutab. No vähemalt ühes raamatus küll ja eriti kui see on veel krimiraamat. Ja Hiiumaad raputab taas üks mõrv, või isegi mitu. Kes ja miks ja mis ja millal jääb endal lugeda. See osa meeldis mulle enam kui esimene. Aga eks siin olid juba tegelased tuttavad ja kirjanik sai rohkem pühenduda krimi osale. Selline pehme ja naiselik krimilugu taas. 

 

 

Uus teadussaavutus! Aju elab väljaspool keha edasi!

11./165. Elus hing

Autor: Per Christian Jersild 

Tõlkija: Anu Saluäär

Kirjastus: Eesti Raamat 1990

176lk./ 2313lk./39365lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 oktoober: Lissel Lunden soovitab

Uurimislabor. Akvaarium. Üks aju, üks silm, kaks kõrva - kõik mis ühest elusast hingest on järgi jäänud ja nüüd see ongi uurimisalune elus hing. Peategelaseks ei ole tavaline inimene, vaid inimaju, kes on laboratooriumis „elus“. See on eemaldatud kehast säilitamas teadvust, tähelepanu ja emotsionaalsust. Mälu on mitmeid kordi elektrišoki meetodil puhastatud ja üritatakse näha, mida aju suudab õppida ja mida tunda. Kas on võimalik, et teadmised läheks lahku tunnetest. Mis on inimlikkus, mis on hing ja kas teaduslikud saavutused võivad viia inimese “elus olemise” absurdi äärealadele.Ühesõnaga tehisaru, kus pole mängus masinaid, vaid inimese enda aju. Teadussaavutuste humaansus või ebahumaansus. Kus kohast jookseb sellisel juhul piir või on need nii läbipõimunud, nagu inimese ajus tunded ja teadmised? Aju jälgib kõike enese ümber toimuvat ja elab läbi kõiki inimesele omaseid tundeid. Aga kas inimesed suudavad võtta akvaariumis hulpivat aju kui inimest, kui elavat hinge? Aeglase kulgemisega raamat, aga siiski pidevalt kulgeb. Tekst kulgeb pigem melanhoolselt ja mõtisklevalt, mõnikord külm, mehaaniline, objektiivne, teinekord aga erakordselt inimlik: hirmu, üksinduse, segaduse ja ängistusega. Mis tähendab olla elus, mis tähendab olla inimene ja kas teaduse edasiminek on alati hea. Ei olnud minu tavapärane lugemine ja lemmikuks ei saanud, aga lugeda võis ja mõttekonti oli, mida ehk isegi pärast lugemist hakkas rohkem tekkima, kui kogu pilt oli silme ees.  

Saladused, mis varjutasid elusid

10./164. Kesköötund

Autor: Eve Chase 

Tõlkija: Eve Laur

Kirjastus: Rahva Raamat 2025

333lk./ 2137lk./39189lk.

Kas on tegu kriminulliga või armastusromaaniga või perekonnalooga? See raamat on kõike neid kolme ja need on väga tihedalt üksteisega läbipõimunud. Kindlasti ei ole see tüüpiline krimilugu, see on kriminaalse taustaga lugu, kus kunagine saladus ja juhtum on mõjutanud väga tugevasti mitmete inimeste elu. See on lugu, kus kunagine apsakas on mõjutanud tõsiselt perekonna liikmete omavahelisi suhteid ja see, et neist juhtumitest ja probleemidest ei ole avameelselt räägitud, tollaste laste eest on hoitud seda saladuses, see ei aita kohe kuidagi omavahelistele suhetele kaasa, eriti kui need saladused nüüd päevavalgele kipuvad. Tegevus toimub kahes ajas, 1998 ja 2019. London 1998: teismeline Maggie hoiab oma väikevenda ja ootab asjatult koju ema, kes on üheks õhtuks välja läinud. Oma otsingutes põrkab ta kokku noormehega, kes saab oluliseks tema edasises elus. 2019 kihutab Maggie oma elukohast Pariisis tagasi Londonisse, sest saladus, mis on valmis purustama Maggie ja tema lähedaste elu on päevavalgele tulemas. Lugu liigub paralleelselt kahes ajas ning selles loos on hulga enam saladusi, kui Maggie arvatagi oskab. Ka lugeja jaoks on alguses nii mitmedki asjad saladuses ning hiljem on mõnedki ootamatud pöörded. Selles loos on lisaks Maggie loole, ka tema vanemate lugu, ta venna lugu, poisi, kellesse ta toona armas lugu. Selle raamatu peamiseks märksõnaks võibki öelda, et varjatud saladused. Ja need saladused on nii mõndagi osaliste elus ära rikkunud, sest nad ei rääkinud õigel hetkel asju selgeks. Vaikimine hirmust kaotuse ees muutis tegelikult asjad hulga hullemaks, kui need oleks olnud nendest rääkides. Täitsa hea lugemine oli. 

 

Tõsine kujutus Eestirahwa elust

 

9./163. Tont

Autor: Jakob Mändmets 

Kirjastus: T. Kukke trükk ja kulu 1903

68lk./1804lk./38856lk.

Lugemise väljakutse 2025:  21. 2025 on Eesti Raamatu Aasta. Loe kõige vanemat lugemata eesti autori raamatut, mis su kodus on või leiad raamatukogust/e-raamatuna

Tundub, et sel aastal ei õnnestu ka suurt väljakutset lõpetada, sest liiga palju on neid raamatuid, mis ei sobi teemadesse, aga mida kohe ja praegu ja kiiresti on tahtmine lugeda ning mitmed teemad üldse ei kõneta. Aga ainus enda pakutud teema, mis väljakutsesse hääletati, no seda ju ei sobi lugemata jätta. Teema saigi seetõttu välja pakutud, et mulle meeldivad hästi vanad raamatud, neil on omamoodi aura ja nüüdseks on mul juba terve riiulitäis neid kogunenud, millest paljud on siiski veel lugemata. Enamus ennesõjaaegseid raamatuid on siiski 1930ndatest, raamatuid, mis on välja antud enne Eesti Wabariiki on vaid mõni üksik. Kõige vanem eesti autori raamat, mis mul on kodus, on aastast 1894, autoriks Johann Voldemar Jannsen. See on aga juba loetud. Vanuselt järgmine eesti autori raamatuke saigi nüüd käsile võetud. Alapealkiri sellel raamatul on tõsine kujutus Eestirahwa elust. Tsensuur on oma lubakirja andnud augustis 1902, ilmavalgust nägi järgmise aastanumbri sees. Raamat on gooti kirjas, mis minu puhul annab raamatule vaid plusspunkte lugemisel juurde. Kuidagi need gooti kirjas raamatud suudavad mind paremini sinna ajastusse tõmmata. Raamat ise jutustab siis kahe naabrimehe tegemistest ja olemisest uue vallamaja taustal. Mehed on lapsest saadik koos kõrvuti kasvanud ja pigem olnudki mõlema pere lasteks, kui eraldi. Nüüd on täismehed, naised ja lapsed olemas ja ajavad oma valla asju. Vald aga on pikk ja pool valda tahaks, et tehtaks kaks valda, ikka kodule lähemale, et oleks mugavam asju ajada. Siin lähevad aga naabrimeeste suusad risti, üks ei taha valla poolitamisest kuuldagi ja ta on eluaeg harjunud, et sõber ja naabrimees, see vaikne ja tasane, teeb kõike nii, nagu tema ette paneb. Nüüd juhtub aga ennekuulmatu ja naabrimees võtab sõna ja see on risti vastupidi. Tänu talle otsustataksegi vald poolitada ja nende lähedale uus vallmaja ehitada. Kuidas see kõik naabrimehed riidu ajas ja mis sellest sai, no see on üsnagi tänapäevase elu sarnane, pole siin Eestimaal elanud vanematel aegade eestlastel eriti vahet tänapäevaste eestlastega. Ühesugused jonnijuurikad ja oskamatud leppimises siiani, kes näevad vigu vaid teistes ja mitte endas ning ei tunnista tõde ka siis, kui see neile suuril silmil otsa vaatab. Küllaltki huvitav lugemine tsaariaja tingimustest meie kodumaal. 

Tiritammed need kasvavad õues ja vahel ka toas

8./162. Õues kasvab tiritamm

Autor: Ellen Niit 

Illustreerinud: Edgar Valter

Kirjastus: Eesti Raamat 1968

48lk./ 1736lk./38788lk.

Eesti Raamat 500 väljakutse november: Eesti lasteraamat Sinu lapsepõlve aegadest

Minu lapsepõlve aegseid raamatuid ei kipu enam raamatukogudes eriti olema ning praeguses kodus mul oma lapsepõlve raamatuid enam ei ole. Seega kasutasin ära sellise toreda keskkonna nagu digar.ee ja ostsin sealt raamatuid, mis olid ilmunud minu väikelapse aastatel ning mis on internetis vabalt hetkel loetavad. Enamuse kaanepiltide kohta sain öelda, et jah, see oli meil kodus olemas ja seda olen lugenud. Siiski õnnestus leida paar raamatut, mille kaanepilt oli mulle tundmatu, seega neid meil kodus ei olnud. See Ellen Niidu lasteluule raamat oli üks neist, kuigi luuletused olid suures osas siiski tuttavad. On ju elu jooksul saanud lugeda küllaltki palju tema erinevaid luulekogusid ja ajakirjades ilmunut. Tema luuletusi on aga alati mõnus ja lahe lugeda. Toovad meelde nostalgilised tunded lapsepõlve aegadest. Kuid ka täiskasvanuna on tema luuletused mõnusad lugeda, riimis ja rütmis, sõbralikud ja humoorikad. Tekitas mõnusa tunde enne mõne tõsisema raamatu lugema hakkamist. Pildil nimiluuletus koos Edgar Valteri illustratsiooniga. 

 

Elada kahes maailmas korraga, pole sugugi kerge kummaski

7./161. Woodwalkers. Caragi muundumine

Sari: Woodwalkers #1

Autor: Katja Brandis

Tõlkija: Anne Arold

Kirjastus: Felistella 2025

271lk./1688lk./38740lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 märts: libaloomad

Kaks maailma - inimeste ja loomade oma - põrkuvad ühes poisis. Oma elu esimesed aastad elas ja kasvas ta puumana, ainult mõned korrad muutudes inimeseks ja nähes sealset elu ning ahvatlusi. Kuid mida vanemaks poiss sai, seda enam tõmbas teda inimmaailm. Lõpuks lahkub ta oma puumaperekonnast ja asub elama inimeste hulka, kuid ega sealgi alati kõik libedalt ei lähe. Kasuperekonna osa liikmeid ja koolikaaslaseid suhtuvad temasse eelarvamustega ning kiusamisega, on ta ju siiski teadmata kes, kes lihtsalt ühel heal päeval ilmus linna ja väitis, et ei mäleta oma eelnevast elust midagi. Kuid pööre poisi ellu tuleb, kui ta kuuleb koolist nimega Clearwater High. See ei ole tavaline kool, vaid selle õpilased on kõik woodwalkersid - ehk elavad kahe maailma vahel. Neil kõigil on oma inimkuju ja oma loomakuju. Selles koolis õpetatakse neid oma võimeid kontrollima nii inimesena kui libaloomana. Poissi ootavad uues maailmas ees tõeline sõprus, põnevad seiklused ja ohtlikud saladused. Kuid mitte kõik pole tema ilmumise üle õnnelikud ning peagi seisab ta silmitsi kadedate inimeste ja võimsate vaenlastega, kes varjavad oma tumedaid saladusi. See on kaasahaarav lugu eneseotsinguist, sõprusest, loodusmaagiast ja põnevatest seiklustest maailmas, kus piirid inimese ja looma vahel on hägustunud. Sattusin raamatule kogemata, aga lugu oli põnev ja kaasahaarav.  Raamatu ainetel on tehtud ka film. Raamatul on veel osasid, loodan, et ka need tõlgitakse eesti keelde, sest esimene osa oli tõesti hea lugemine.  

Ülemise pildi autor on Copilot ja alumise ChatGPT. Promt oli sama. Tundub, et mõlemad võtsid aluseks Woodwalkersi filmi, et nii üllatavalt sarnased pildid tegid, mis tavaliselt erinevad täiesti.  

 

Kui pühadeootuse advendikalendrist saab himu ja õuduste kalender

 

6./160. Kalendritüdruk

Autor: Sebastian Fitzek 

Tõlkija: Kaari Antzon

Kirjastus: Eesti Raamat 2025

318lk./1417lk./38469lk.

Fitzek on kirjanik, kes on sel aastal jõudnud autorite nimekirja, kelle eesti keelde tõlgitud raamatuid pean kohe lugema, kui uus ilmub. Vaatamata sellele, et kohati on mul tunne, et tema raamatud on psühhopaadi poolt kirjutatud psühhopaatidest psühhopaatlikele lugejatele ja ma neid ei soovita kohe kindlasti nõrganärvilistele lugejatele. Seekordne tundus mulle kergem ja vähem verisem, kuigi, kui mõelda peale lugemist sellele kõigele, siis tegelikult vist ikka ei ole nii. Lihtsalt eelmised olid tunduvalt psühhopaatlikumad kui nüüd see. Vägivalda, hirmu ja verd on selles loos ikka omajagu. 

Professor Olivia Rauch, kes on aastaid uurinud vägivaldsete kuritegude psühholoogiat ja näinud oma töös kõike, mida inimene teisele teha suudab, leiab end olukorrast, kus kogu tema teadmistepagas ja külm meel ei aita vähimalgi määral. Tema lapsendatud tütar Alma vajab tüvirakudoonorit. Vajab seda kiiresti. Vajab seda lootuses, et ta ei peaks surema raske haiguse kätte 11-aastaselt. Aga ühtegi sobilikku doonorit ei ole leitud. Viimase õlekõrrena loodab Olivia leida Alma bioloogilised vanemad. Alma bioloogiliste vanemate identiteet on aga salastatud, sest tõde nende nimede taga võib ohustada tüdruku ema elu. Keegi ei soovi võtta seda riski. Olivia kuuleb järjekordselt, et ta peab ootama, ehk isegi leppima, et üldse ei leia neid. Ühel hetkel kandub tema kõrvu jutt, jutt kalendritüdrukust. Keegi vihjab vaikselt, et Frangi metsade keskel on väike majake, kus olevat aastaid tagasi juhtunud midagi, mis ei taha rahvajuttudest kaduda. Üks noor naine, kes saabus sinna jõulude eel, pidi astuma silmitsi psühhopaadiga, kes  pani ta avama advendikalendrit, mis ei pakkunud mitte rõõmu, vaid hirmu, mille nägemine murdvat ka tugevamaid. Kas see on üks neist linnalegendidest, mis tekib inimeste vajadusest jutustada midagi tumedat? Või seisab Olivia äkki silmitsi vihjega, mis võiks talle avada tee tõeni Alma päritolu kohta?

Lugu on mitmes ajas - nii Olivia tänapäevases tegevuses ja otsingutes kui üksteist aastat tagasi Alma emaga juhtunus. Paralleelselt kulgevad lood kuni ühel hetkel need saavad kokku ja jõuavad lõpule. Kas ka positiivselt, sest tegemist on ikka ju psühhopaatliku looga? Lugu oli sedavõrd põnev, et raske oli raamatut käest panna. Lugemine ise läks kiiresti, loo kulg oli tempokas ja lugemine ise ladus. Põnevust ja pinget jagus algusest lõpuni. Karmima krimi austajatele kindlasti soovitaks, samas teistele vist pigem siiski mitte, eriti veel advendiaja tulekul. Pärast võib õudusunenägusid näha või kas olete kuulnud jõulufoobiast? Nojah, Grinch ja Ebenezer Scrooge vihkasid jõule, aga jõulufoobia? Jõulufoobia, mis kuulub ärevushäirete ja foobiate alla. Jõulufoobia all kannatav inimene tunneb teatud sorti ärevushäireid puutudes kokku kõigega, mis on seotud jõuludega: jõulukuusk, jõuluvana, jõululaulud, jõulufilmid, jõuludekoratsioonid.... Kõik see võib esile kutsuda hingamisraskuseid, südamerütmi kiirenemist, seedeprobleeme, halba enesetunnet ja ärevushäireid. Kui loete seda raamatut advendi või jõuluajal, siis võib juhtuda, et saate ühe tegelase käest selles raamatus nakkusena ka endale jõulufoobia. Õnneks mina lugesin seda enne jõuluaja algust.   

 

Ajast, kui saatan rahulikult küla vahel ringi jalutas

5./159. Õhtud külas Dikanka lähedal

Autor: Nikolai Gogol 

Tõlkija: Toomas Kall, Harald Rajamets

Kirjastus: Eesti Raamat 1992

168lk./1099lk./38151lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 märts: Malle Aasmaa soovitab

See on üks neist raamatutest, mis avab ukse maailma, kus igapäevane elu ja rahvapärimus ei seisa vastamisi, vaid ongi üks. Lugedes tajud, kuidas külaõue, lumistele teedele ja metsatukka  mahub inimeste kõrvale sama loomulikult mõni kummaline viirastus, mõni seletamatu heli või mõni kahtlane öine külaline, kelle päritolu ei maksa liiga põhjalikult uurida. Gogol ei püüa lugejat veenda, et üleloomulik on võimalik, ta lihtsalt eeldab, et selline maailm on olemas ja kõik külaelanikud on sellega juba ammu harjunud. Nii sünnib jutustamisviis, mis liigub muretult päriselu ja fantastilise piiril ilma, et kumbki pool teise kohalolu varjutaks. Külarahvas ise on maalitud sellise vaikse, aga järjekindla huumoriga. Iga jutt avab uusi tahke inimlikust hirmust ja soovist, unistamisest ja maise argipäeva raskusest. 

Kohati tekkis mul küsimus, kas tegemist on ulmega. Kui võtta ulmet kui kõike, mis sisaldab seletamatut või mitte teaduslikku, võiks justkui öelda, et jah. Gogoli jutud on täis üleloomulikke olendeid ning sündmusi, mida ratsionaalsus ei püüa. Samas see ei tundu üldse ulmena ega väljamõelduna, vaid rahvapärimusena, muinasjuttudena aegadest, kui ei osatud seletamatuid nähtusi seletada ja mõttefantaasia ning suust suhu ümberjutustus lisas ulmelisi detaile loole juurde. Kuidas külarahvas mõtestas maailmaaega, hirme, soove ja seletamatut. Põlvkondade jooksul kujunenud jutte, mis on märksa vanemad kui ükski kaasaegne žanrimääratlus.

Raamat ei ole kergesti loetav, see liigub edasi küllaltki aeglases, venivas, rahulikus külaelu tempos, mis pole just minu lemmikuks. Selle küllaltki õhukese raamatu lugemine võttis hulga enam aega, kui nii mõnegi hulga paksema kiiretempolise krimi lugemine. Aga mis meeldis oli see sõnakasutus, suurepärased rohkesõnalised kujundlikud kirjeldused, mis tõid sealse külaelu ja toimumispaiga vägagi poeetiliselt silmade ette. Siiski ma arvan, et pigem eelistan kiireloomulisi tondi- ja muid jutte nende lugude asemel. 

Saladused, mis jäävadki saladusteks

4./158. Muistse maailma seletamatud saladused. Harukordsed mõistatused ajaloo rüpest

Autor: William Potter 

Tõlkija: Piret Orav

Kirjastus: Sinisukk 2025

256lk./931lk./37983lk.

Hea Lugu väljakutse: ajaloomaagia

Raamat viib lugeja rändama läbi inimkonna kõige kummalisemate ja visamalt püsinud mõistatuste. Osa neist lugudest on nii vanad, et jäävad isegi kirjalikest allikatest kaugemale. Meieni on jõudnud vaid kivi, uuristused ja märgid, mis panevad mõtlema, mis ikkagi toimus ja miks. Teekonda saadavad ammused surmajuhtumid, mille üle on arutletud põlvkondade kaupa, samuti tsivilisatsioonid, mis näisid haihtuvat hetkega. Mõnel juhul seisame silmitsi ehitistega, mis on nii kummalised, et sunnivad küsima, kust tuli nende loojate teadmine ja eesmärk. Autor püüab igas loos jõuda tuumani ja selgitada, kas nende saladuste pinnalt võib tõesti leida midagi, mis võiks olla tõde. Siiski ei jõua autor ühegi raamatus toodud saladusega kuhugi, mitte ükski saladus ei saa lahendust, kõik saladused jäävad saladustena kestma. Mõnel juhul küll on üsna konkreetsed ja tugevad arutelud ja vaagimised erinevate lahendusteooriate üle, samas teistest on kergelt üle libisetud ja lahendusi ei ole praktiliselt isegi pakutud. Eks olegi raske leida lahendusi saladustele, mis on sedavõrd kaua olnud teadmatuses. Enamus saladusi olid mulle teada ja tuttavad, mõned siiski ka uued. Sama saan ka öelda võimalike lahenduskäikude kohta. Aga kas kõik saladused peavadki saama alati lahenduse või on huvitavam elada maailmas, kus me ikka kõike ei tea, ei tunne ennast kõikvõimsate ja tarkadena?   

 

Meesteta on kurb maailm

3./157. Mehed

Autor: Sandra Newman 

Tõlkija: Triin Tael

Kirjastus: Rahva Raamat 2023

287lk./675lk./ 37727lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 mai: düstoopia

Ühel ilusal või koledal õhtul, oleneb kelle poolt vaadatuna, haihtuvad kõik mehed, või pigem siis kõik, kes kannavad endas Y kromosoomi, sest lisaks meestele kaovad ka transnaised, poisid ja isegi meessoost looted. Ilma mingi hoiatuse või teateta. Järsku üks hetk on nad lihtsalt haihtunud. Lennukid, mida nad hetkel juhtisid, kukuvad alla. Autod jäävad keset teed seisma. Tehastes juhtub katrastroofe jne. jne.. Kas maailma jääb ka seisma või liigub siiski edasi, sest naised on ju alles. Kui palju naistest tunneb meessoost puudust ja kui paljud on õnnelikud uues meesteta maailmas. Kas elu saab sedasi jätkuda? 

Perega matkama läinud Jane Pearson ärkab mäejalamil ja leiab, et tema abikaasa ja poeg on kadunud. Keset kaosesse ja leina langenud maailma asub Jane otsima ainsat inimest, kellelt oskab abi loota – Evangelyne Moreau on karismaatiline Ameerika Kommensalistliku Partei juht, kellel on jõuline visioon uuest maailmakorrast. Sellal kui keerulise minevikuga Jane otsib kadunud lähedasi, hakkab kuju võtma radikaalselt teistsugune ühiskond, kus – vähemasti esmapilgul – on märksa turvalisem kui enne. Ja siis ilmub internetti „Mehed“, kõhe videosari sellest, kuidas kummalised olendid karjatavad mehi mööda ebamaist maastikku. On see pettus või peitub „Meestes“ tõesti võti, et kadunud inimesed tagasi tuua?

Algus oli minu jaoks intrigeeriv ja algas üsna mõtlemapanevalt, kuigi mõnes kohas tekkis küsimusi, kas tõesti? Mida edasi, seda allapoole minu jaoks see lugu hakkas minema ja lõpp oli üldse kuidagi juba täiesti pingutatud ja ka lugemine läks pingutatult, et lõpuni lõpuks jõuda. No eks seal vahepeal oli ka asju, mis pole päris minu rida, igatahes ma valin jätkuvalt maailma, kus elavad mõlema soo esindajad ilusti koos. 
 

Fantastilised lühijutud

2./156. Asjad kutsuvad meid

Sari: Loomingu raamatukogu 21-23 

Autor: Juan José Millás 

Tõlkija: Kai Aareleid ja Margarita Kuusmaa

Kirjastus: Kultuurileht 2013

168lk./388lk./37440lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 oktoober: Lissel Lunden soovitab 

Lühilood, tõesti väga lühikesed, sest sellesse õhukesse raamatusse mahtus tervelt 75 lugu. Mõni lugu lühem ja mõni veidi pikem, aga ikka väga lühikesed kõik. Samas kõik lood olid nagu tervikud, ei jäänud midagi olulist ütlemata. Ma tavaliselt ei armasta lühilugusid, sest seal jäävad asjad nii poolikuks, aga nendes lugudes seda ei tunnetanud. Raske ongi seetõttu sellest kirjutada, sest lood olid sedavõrd erinevad, erinevad teemad ja erinevad tugevused. Küllaltki palju käis läbi surma teema. Alguses läks tükk aega kui ikka veel mõtlesin, et ulme? Kas ma võtsin ikka õige raamatu, sest ma ei tunneta, et tegu oleks üldse ulmega, üsnagi reaalsed need lood. Eks seal oli ka mingid osad mitteraalsust, aga ausalt öeldes ma ise ei oleks seda raamatut küll julgenud ulme alla liigitada. Ootamatud vaatenurgad, tegelikkuse veidi nihkes olukorrad, inimmõtted, kerge müstika, aju illusioonid ja hallutsinatsioonid. Aga minu jaoks oli huvitav see, kuidas mulle need lühijutud enamuses sobisid seekord. Eks see oleneb siis tugevalt kirjutajast.  

Hiiumaa mõrvalood saavad algusse

1./155. Igatsus

Sari: Hiiumaa mõrvalood #1

Autor: Siiri Julge

Kirjastus: Eesti Raamat 2022

220lk./220lk./ 37272lk.

Eesti Raamat 500 väljakutse august: Eesti krimikirjandus

Esimene raamat sarjas. Kuidagi on see sari siiani minust mööda läinud, aga nüüd sattus kogemata pihku viimane ilmunud osa ja enne selle lugemist võtsin siis kõik eelnevad osad ka lugemisse ja alustasin ikka esimesest, mitte viimasest. Karolin on lõpetanud Tallinnas ülikooli ja suhte ning alustab uut elu. Esimese töökoha pakkumise saab Hiiumaalt, saarelt, kus ta on vaid mõnel korral käinud, kuid mille ta kohe vastu võtab, et alustada kõike uuest algusest. Saarel kohtub ta taas mehega, kellega oli kunagi ühel külaskäigu ajal peol tutvunud. Kas saare elu sobib pealinna tüdrukule, kuidas tulevad kaasa vanad suhted ja sidemed sõprade ja perekonnaga? Kogu Karolini lugu on esiplaanil ja krimilugu jääb tagaplaanile. Kas ja kuidas need kaks lugu kokku saavad, sellest tuleb lugeda. Siiski see esimene raamat on pigem suhteraamat kui krimiraamat. Ka krimi taustal olev taandub suures osas suhte, üksinduse, üksilduse ja armastuse temaatikale. 

Oktoober 2025 kokkuvõte

Raamatuid: 14

Lehekülgi: 3637
 
Keskmiselt lehekülgi päevas: 117
Keskmiselt lehekülgi raamatus: 260
 
Kõige õhem raamat: 80
Kõige paksem raamat: 486
 
Lugemise väljakutse 2025 teemasid loetud: 3
Lugemise väljakutse 2024 teemasid loetud: 0

Muid väljakutseid loetud:
. Lugemise väljakutse 10: 1
. Ulme: 3
. Briti kirjandus 1 
. Armastus 0 

. Hea Lugu: 1

. Eesti Raamat 1

Väljakutse vabasid loetud: 4

Loetud kirjanikke: 14

Enim loetud kirjanik: -
meesautorid: 5
naisautorid: 9
mõlemad: 0

 
Loetud raamatute väljaandnud kirjastuste arv: 11
Enim loetud kirjastus: Eesti Raamat, Hea Lugu, Rahva Raamat - 2

Loetud nii mitme maa kirjanike teoseid: 7
Enim loetud selle maa kirjanike raamatuid: Eesti (4), Suurbritannia (4)
 

Vanim raamat ilmunud: 2017

Uusim raamat ilmunud: 2025 (11)

 
Loetud paberraamatuid koduriiulitest: 0
Raamatukogust laenatud: 13
Loetud e-raamatuid: 1

Loetud lastekirjandus: 4
noortekirjandus: 1
täiskasvanutekirjandus: 9

loetud žanrid:
Krimi, põnevik 5
ulme, fantaasia 4
memuaarid, mälestused 1 
armastus, naistekas 1
jutt, novell 1
muinasjutt, lastejutt 1
luule 1

 
Keskmine hinnang kümne palli süsteemis: 8,79

10-12 palli saanud raamatud: Amelia Kihv ja Barbaarne ball, Veekuu, Kured lendavad lõunasse, Kui kõmiseb kõu. 

Mis vahe on piksel ja sõjal?

14./154. Kui kõmiseb kõu

Autor: Rakel Helmsdal 

Tõlkija: Andry Arro

Kirjastus: Nordur 2025

151lk./ 3637lk./37052lk.

See on nüüd taas üks raamat, mis valis minu välja, mitte mina ei valinud teda. Ma polnud sattunud nähema, et selline raamat on ilmumas/ilmunud. Sattusin uudistama raamatukogu lastesaalis, et mis uut on ilmunud ja see raamat kleepus näppude külge ja kuigi ma üritasin selgeks teha, et mul juba on liiga palju lugemisjärjekorras, siis see raamat ei hoolinud sellest.  Ja raamat ei läinud üldse viisakalt järjekorda, et ma kunagi loen, vaid trügis kohe samal õhtul lugemisse. Ühest küljest on see täiesti realistlik raamat, realistlik lugu ühest perekonnast. Teisalt on tegemist fantaasiaraamatuga, selleks muudab selle vaid paar detaili. Raamat ühe maja elanikest, perekonnast, kelle oma see maja on ja nende üürnikest. Majast, kus elavad erinevad inimesed, aga kõik on kuidagi katkised, kõigil on keegi või miski puudu. Perekonnas on isa ja kaks last, 14.aastane tütar ja 8.aastane poeg. Nende ema läks pere juurest ära ja nüüd on tal uus mees ja uued lapsed. Ülemisel korrusel elab ema koos 8.aastase tütrega, kes on pagulased. Alumisel üksik nukker noormees, keda pole peaaegu üldse nähagi ja vanadaam, kes mängib muudkui klaverit. Ühel päeval teevad lapsed liiga suure koguse suppi ning otsustatakse kutsuda kõik majaelanikud üheskoos sööma, et saada tuttavaks. Järgmisel hommikul on aga väike pagulastüdruk kadunud, kuigi ta pole kunagi majast üksi väljunud. Kadunud ööl kui väljas oli väga tugev äike. Autori poolt rikkalikult illustreeritud raamat käsitleb mitmeid tänapäeva ühiskonnas olulisi teemasid, ühelt poolt selliseid keerulisi teemasid nagu üksindus ja sõda, kuid teisalt ka sõprust ja kogukonna tähtsust. Südamlik ja mõtlik lugu. Alguses mind häirisid need pildid, autori enda looming, aga mida edasi, seda kuidagi paremini need sobitusid loetusse ja sellesse keskonda ja raamatu lõpus tundusid need olema väga huvitavad. Täiesti soovitan seda raamatut ja kindlasti mitte ainult lastele. 

Malemängu tunnete virvarr

13./153. Malenovell. Tunnete virvarr

Sari: Loomingu Raamatukogu kuldsari 34 

Autor: Stefan Zweig

Tõlkija: Nigol Andresen, Tiiu Relve

Kirjastus: Kultuurileht 2025

116lk./3486lk./36901lk.

Lugemise väljakutse 2025: 11. 2025.aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud raamat

See raamat sisaldab kahte erinevat lugu. Üks räägib mõistuse lagunemisest, teine tunnete segadusest. „Malenovell“ on lugu sellest, kuidas üks mees üritab ellu jääda üksinduses ja vaimse surve all. Ta leiab pääsetee malest, mängides iseenda vastu. See kõlab geniaalselt, aga muutub õudseks, sest inimene ei ole loodud elama ainult oma peas. Mäng, mis alguses tundub pääsemisena, muutub lõksuks. See on malepartii, kus iga käik viib veidi lähemale hullusele. „Tunnete virvarr“ räägib nooruspõlve kogemusest, sellest, kuidas noormees sattus segadusse ühe õppejõu pärast ja kuidas see kohtumine raputas teda kogu eluks. Lugu pole skandaalne, pigem vaikne ja valus. Keeruline on mõista iseennast, kui tunded ja mõistus hakkavad eri suundades tirima. Malenovell meeldis väga, aga Tunnete virvarr oli minu jaoks liiga pikk ja aeglaselt lohisev ning mingit lõpu ohood ei tekkinud.  

Kui keha ja mälu alt veavad

12./152. Kured lendavad lõunasse

Autor: Lisa Ridzen

Tõlkija: Kadri Papp

Kirjastus: Rahva Raamat 2025

351lk./3370lk./36785lk.

Lugemise väljakutse 2025: 47. Unes või ilmsi: raamat, mis on seotud unenägudega 

Üks vägagi mõtlemapanev raamat inimlikul teemal. Bo, vana mees, abielus olnud 62 aastat, üks naine, kes nüüd on täiesti dementsena hooldekodus ja ei tunne teda enam ära, üks poeg, kes elab eemal linnas, aga käib teda pidevalt vaatamas, kes teda armastab ja hoolib, aga ei oska seda alati välja näidata, üks pojatütar, kes toob vana mehe päevadesse killukese rõõmu, aga kes õpib kaugemal eemal, üks koer, kellega jalutamas käimine tekitab raskusi ja keda tahetakse seetõttu vana mehe juurest minema viia, ainus pidev kaaslane üksildases elus, üks sõber, kes on samuti vana ja väeti, kuid kellega on oldud sõbrad üle poole sajandi ja igal nädalal räägitakse, ainus, kes mõistab, sest on ise samas seisus, neli koduhoolduse töötajat, kes käivad iga päev mitmeid kordi ja mitmed sageli teevad enamat, kui nende tööülesanded ettenäevad, sest nad tõesti hoolivad, mitte ainult ei hoolda. Ühe vana mehe elu lõpp, tema tunded, tema mõtted, tema unenäod ja tema mälestused. Iga toiming väsitab sel määral, et suur osa mehe päevadest ja öödest möödub tukkudes või magades ja siis tulevad unenägudes mälestused, mälestused lapsepõlvest, noorusest, naisest, poja lapsepõlvest, sõbraga veedetud ajast, tööst. Mälestused on põimitud olevikus toimuvaga, kõik on omavahel seoses. Vana mehe tunded, tahtmised. Tekib konflikt tema tahete ja suutlikkuse vahel, tema tahete ja teiste tahete vahel ehk kui palju peaks arvestama sellega, kui palju diplomaatlikult suunama ise tahtma ja kui palju lihtsalt panema fakti ette, et nüüd on nii ja jutul lõpp. Kui palju me üldse suudame näha teise inimese sisse, tunda tema tundeid ja neist aru saada. Lapsega on ehk lihtsam, sest me ise oleme kõik ju lapsed olnud, aga vanainimesega, sest me ei ole seda ju veel ise olnud, kas me suudame neist arusaada? Pigem mitte, vähemalt mitte enam siis, kui nad endaga ise enam hakkama ei saa, keha ja mälu veavad alt. Aga ega nad ise ka endaga alati arusaamisele ega kompromissidele kergesti ei jõua, sest tunne, et mind pole vaja, ma ei suuda, minuga ei arvestata, ma ju kogu aeg olen suutnud, ma ju mäletan, mis sest et mul on meelest läinud, kõik see ajab ka inimese enda segadusse. Väga hea raamat! Autor on sotsioloogia doktorant, kelle uurimustöö puudutab muu hulgas mehelikkust ja tunnete väljendamist. Tundub, et ta on vägagi süvenenud ja uurinud seda teemat ja sellele jälile saanud, selle mõistmise leidnud ja nüüd annab ilukirjanduslikus vormis seda ka teistele edasi. Taas üks parimaid lugeiselamusi sel aastal. 

Nähtamatud nähtavad inimesed

11./151. Teistmoodi mööblipood. Nähtamatu tüdruk

Autor: Eva Roos 

Kirjastus: Varrak 2020

203lk./3019lk./ 36434lk.

Ulmekirjanduse väljakutse 2025 september: Marlin Pärn soovitab 

Kuna esimene osa sarjast väga meeldis ja tõsiste raamatute ja muude eluasjade vahele oli vaja veidike kergemat ja lõbusamat, siis võtsin teise osa ka kiiresti lugemisse. Teine osa meeldis veidike vähem kui esimene, aga ehk oli selles ka süüdi see, et esimese osa uudsus ja põnevus oli juba veidi kadunud, kuna tegelased olid rohkem teada ja ettearvatavamad. Kratt oli muidugi uus tore tegelane, kellest me vist enam midagi ei kuule, sest ta jääbki elu lõpuni vett sinna vannitoa seinale naelutama. Lapsed olid minu jaoks seekord veidi kahvatumad tegelased kui Olle esimeses raamatus. Meeldis, kuidas autor pani lugeja võõrsõnadega maadlema ja nende kohta rohkem uurima. Isegi mulle olid kolmandik võõrsõnadest seal tekstis täiesti tundmatud ja needki, mida muidu teadsin, kippusid tundmatuteks jääma kui kõrval polnud sobilikku tavasõnade konteksti, vaid reas teiste võõrsõnadega. Meeldis, et lõpus olid sõnaseletused kõik kenasti reas, sest vaevalt, et lugeja oleks viitsinud minna ja neid kusagilt mujalt otsida. Võib-olla oleks abiks olnud, kui esimese lause juures oleks olnud allmärkus, et kiika raamatu lõppu, kui tahad Pirust aru saada. Lõbus oli ikka raamat küll ja sobilik kerge lugemine ka suurtele. Sellistele suurtele, kellele meeldivad absurdikad, muinasjutulised ja veidi lapsikud asjad ning neist lugemine. Ja see teema selles raamatus oli vägagi asjakohane, me sageli ei näe inimesi meie ümber, eriti neid tagasihoidlikke, endas mitte väga kindlaid olevaid, esiplaanile mitte trügivaid, suurte ambitsioonideta, ah, mis mina nüüd inimesi. Inimesi, meie ümber, kes tulevad siis meelde, kui nendelt midagi vaja on või kui see, mida enesestmõistetavaks peetakse, järsku ühel päeval kadunud on. Eks enamus ole vähemalt vahel seda tunnet tundnud, vähemalt mina küll ja lapsena veel hulga enam. Ma arvan, et see oli üks põhjus, miks minust saigi raamatusõltlane, sest raamatuid lugedes ma olin raamatutegelastega koos ja üldse mitte nähtamatu seal, ma sain olla just see, kes ma olla tahtsin, mitte enam nähtamatu tüdruk. 

 

Kahe maailma vahel

10./150. Veekuu

Autor: Samantha Sotto Yambao 

Tõlkija: Riina Jesmin

Kirjastus: Hea Lugu 2025

334lk./ 2816lk./36231lk.

Lugemise väljakutse 2025: 8. Aasiast pärit autori raamat

Raamatu üks tegevuspaik on Tokio Jaapanis, aga autor elab ise Filipiinidel. Tegu on ulmega, fantaasiaromaaniga. Paralleeluniversumid. Inimesed seisavad Tokios ühe raamenirestorani ukse taga järjekorras ja unistavad maitsvast söögist, jõuavad ukseni ja - satuvad uksest sisseastudes hoopis pandimajja. Teed seal pakutakse, aga lahkuma peavad nad sealt näljastena ja veel millestki loobunutena. Pandimaja aga ei asu enam selles Tokios, kus nad ukse taga toiduni jõudmist ootasid. Pandimajapidaja töökoht on pärandatav. Raamat algab hetkel, kui vana pandimajapidajal, isal, on esimene vaba päev, ta jääb ära pensionile. Tema kohale astub ta tütar Hana. Kuid Hana esimene tööpäev pandimajapidajana, mitte enam isa abilisena, saabub talle kurjakuulutavalt - pandimaja on segi pekstud ja ta isa kadunud. Siis satub pandimajja mees, kes pakub oma abi Hanale isa otsimisel ja tõe väljaselgitamisel, mis siis ikka seal on juhtunud. Keishin on pärismaailmas loodusteadlane, aga Hana maailmas need loodusseadused ei kehti, sealne maailm on teistsugune, oma eriliste seaduspärasustega ja isikutega. Eriti huvitavad on sealsed transpordivõimalused, liikumised ühest kohast teise. Ja sellist kotti nagu Hanal, tahaks endalegi. Raamat räägib armastusest, surmast, loobumisest, inimelikkusest, ennast hoolimatust abist, hingedest, uskumustest, võitlusest parema nimel. Aga kõige enam siiski on see armastuse raamat, armastusest mehe ja naise ja armastusest lapsevanema ja lapse vahel. Mulle meeldis nii see fantaasiamaailm kui ka kogu see sisu, mõtted, mis olid tegelikult seal kahe maailma vahel, kuuludes mõlemasse mingi osaga. Kelle fantaasiamaailmad sugugi ei meeldi, neile vist siiski see raamat ei pruugi ka meeldida. Minul aga üks selle aasta huvitavamaid ja paremaid lugemiskogemusi. Pealegi, täiesti juhuslikult sattus kätte taas, kaanepilt kõnetas ja Aasia autorit oli vaja...